OLE MÕISTEV: Teismelised järgivad reegleid, mis tunduvad neile mõistlikud, ausad ja asjakohased. Sageli aga tajub teismeline vanemate seatud reegleid kui püüet teda kontrollida. Teismeline on aldis neist üle astuma ning vastu seisma.Foto: Vida Press
Siret Mägi 10. september 2021 12:52

„Olin hulluks minemas. Poiss paugutas kodus ustega, ainult karjus, kui midagi küsisime. Võttis luba küsimata majapidamisraha, puudus koolist, klassijuhataja helistas pidevalt. Ja äkki, vahetult enne oma 18. sünnipäeva, vaatas ta mulle suurte silmadega otsa ja küsis: „Ema, sa oled nutnud, mis lahti? Saan ma kuidagi aidata?““ meenutab tallinlanna Maia keerulisi aastaid oma pereelus.

„Valetamine või pooliku tõe rääkimine on osa nooruki isiksuse kujunemisest. Teismelisel on vaja tunda end iseseisvana. Ta ei pruugi tõtt rääkida, sest kardab ema-isa reaktsiooni, ta ei taha neid ärritada,“ selgitab OÜ Perepraksis psühholoog-pereterapeut Külli Joasaar. „Ta tahab teha seda, mida ise soovib, kuid samas vanemale heameelt valmistada. Vanemate hinnanguline ja häbistavas toonis suhtlemine teismelise käitumisprobleeme ei lahenda. Noorega tuleb luua selline suhe, et teismeline julgeks rääkida, hoolimata oma hirmust,“ selgitab ta.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon