Alar Karise valimisel Eesti presidendiks riigikogu teises voorus on mitu head aspekti. Juba see on positiivne, et ei läinudki tarvis kolmandat vooru, rääkimata protsessi jõudmisest valimiskogusse. Hea on seegi, et Karise võit polnud napp, vaid nii nagu esmaspäeval jäi äravalimisest puudu tervelt viis häält, sai ta teises voorus neli häält rohkem, kui riigipeaks saamiseks tarvilik.
Veelkord sai kinnitust, et presidendi valimiste kord töötab ning üksnes selle puudustele viidates pole vaja hakata muutma riigikogus ja valimiskogus kasutatavat senist valimissüsteemi. Head väljavaated on ka Karisel endal puhta lehena Kadriorus alustades hakata vastavalt oma lubadusele suhtlema kõigi poliitiliste jõududega, isegi EKREga, kes boikoteeris Karise poolt hääletamise võimalust, jättes hääletussedelid välja võtmata.
Kuid siit tulenevad ka küsimärgid riigikogu kahe valimisvooru kohale. Kuidas seletada, et Karist otsustas üleöö toetada enam mitte 63, vaid 72 saadikut? Igatahes sotside seas toimus üleöö imeline selginemine, kui Jevgeni Ossinovski sõnul oli veel esmaspäeval arusaam, et Kersti Kaljulaidi on ikkagi võimalik presidendiks valida, kuid teisipäeval enam mitte. Kui eeldada, et toetuseteemalist lehmakauplemist pole erakondade vahel enne teist vooru toimunud, siis kas sotsid tahtsid sel moel käitudes saavutada sarnaselt hääletamise läbiviimise üle protestida üritanud EKRE saadiku Kalle Grünthaliga oma 15 minutit üleriigilist kuulsust?
Samavõrra võis presidendi teises voorus äravalimist soodustada poliitikute ühine soov keskenduda kohalike valimiste kampaaniale, millelt valimiskogu oleks muidu tähelepanu röövinud. Praeguse lahendusega saadi kirik keset küla, kui presidenti ei valitud esimeses voorus, õrritades sellega võimuliitu, kuid pärast seda valiti eluga edasiminemise nimel riigipea kiirelt ära, sest Karis tundus enamikku rahuldav variant.
Kuigi võis tunduda, et koalitsioon läbis edukalt presidendivalimiste tuleproovi, on õhus siiski võimalus, et kui Karise poolt andsid hääle nii Isamaa kui sotside saadikud, siis võisid eriti teise vooru märgistamata sedelid pärineda võimuliidu enda ridadest. See aga tähendab, et riigikogus on oma peaga mõtlevad saadikud, kes ei kuula partei käsku ja see on ainult hea – mandaat on vaba!
Kommentaarid