Oleg Sõnajalg: „Viivi lahkumine oli jõhker löök meile kõigile. Oleme perega praegugi koos ja nutame.“ (1)

„Ega ma oskagi hetkel ette näha, kuidas oma eluga edasi minna. Tean ainult, et kerge ei saa see olema,“ tunnistab Oleg Sõnajalg (61), kelle abikaasa Viivi lahkus siit ilmast 10. augustil vaid 58aastasena. „Tean ainult, et Viivi on jumala juures ning et tal on parem kui mul,“ tuleb Olegi huulile viivuks vaevumärgatav naeratus. Mille aga reaalsus otsekohe minema uhub. „Väga raske on üldse midagi ette kujutada, sest Viivi, ma ei väsi seda kordmast, oli ingel inimkehas.“

10. augusti hommikul võtab Oleg vastu Tallinnast helistava poja kõne ning järgmisel hetkel on ta maailm kummuli. „Viivi kukkus kokku meie Tallinna korteri rõdul, tõenäoliselt läks ta värsket õhku hingama. Seda märkas maja turvamees, kes kutsus kiirabi,“ on poja surmasõnum. „Seda, mida ma üle elasin, ei ole võimalik sõnades kirjeldada, see oli nagu välk selgest taevast, hakkasin üleni värisema, nagu oleks 1000 volti minust läbi lastud, kogu mu maailm varises kokku, kõik kaotas mõtte... Viis päeva ei suutnud ma süüa ühtegi suutäit. Kuni meie lapsed Saarde tulid ja mind lausa vägisi sööma sundisid...“ Oleg räägib katkendlikult ja ta silmadesse valguvad pisarad. „Sama värin tuleb tollele päevale mõeldes uuesti sisse. Anna andeks, et rohkem ei suuda.“