Lugejakiri | Mured töökohas: keegi käib kapist teiste toitu õgimas? (6)

„Alles ostsin tööle salati, millest minu lõunaks olid suured kanatükid kadunud. Kodus sai peost alles jäänud kringlit kaasa võetud, aga ka sealt hulgast kadus tükk, mille tahtsin kolleegile pakkuda,” kurdab Maila.

„No kes läheb teise salatist tükke välja sortima?! Täiesti arusaamatu! See on ju juba nagu toidu solkimine. Loomulikult ei söönud ma ise ühtegi ampsu sealt enam ise. Viskasin prügikasti ja olin vihasena näljas,” lisab ta.

Maila sõnul ei ole ta ainus, kes lõuna ajal külmikut avades pooliku või üldse kadunud toidu avastab.

„Üks kolleeg oli kodus teinud toidu kaasa ja karbiga kappi pannud. Lõunale minnes oli karp üldse kadunud. Parim on see, et järgmisel päeval oli tühi karp tagasi. No okei- põhja oli õrn laiguke kastet jäetud. Ja võin kindlalt väita, et meil ei ole tööl nii vaeseid inimesi, et süüa kodus üldse poleks. See on kas pahatahtlik käitumine või suisa haigus. Keegi seda ei tunnista ja kaamerat meil pole. Nii ongi juba odavam osta toit lõuna ajal poest või kohvikust, sest siis tead kindlasti, et saad süüa midagi. Ja kui möllad ning võtad kaasa, aga keegi sööb suurema osa ära – jääd nälga ja ostad ikka toitu,” on Maila täitsa kuri.

„Ma loodan, et tuleb päev, mil ta kellelegi vahele jääb! See ei saa ilus olema, sest kõik kolleegid on päris pahased. Mina kohe eriti! Politseisse ma ei lähe, kallale ka mitte, aga nõuan oma toidud välja küll. Äkki pärast mu viimast kurja kirja jõuab kohale ja jääb see komme ära. Aga tegu on minu poolt juba kolmanda kirjaga sellele saladuslikule õgardile,” tunnistab Maila, et väga ei usu, et vargused kaovad.