Lugejakiri | Sobib või mitte: laps tahab õpetajale esimesel koolipäeval kinkida kaktuse (1)

„Ta ei anna järgi, sest tahab viia talle just taime, mis talle endale väga meeldib. Ta on juba mitu aastat kaktuseid kogunud, aga seni pole nii pöörase ideega lagedale tulnud. Nüüd on põhikoolis ja juba julgem,” kirjutab Madli.

Naise sõnul ei pea tütar oma soovi sugugi imelikuks.

„Mina olen see põdeja, kes mõtleb, mida arvab õpetaja, teised lapsed ja vanemad. No ja potilill on ka ju kohustus. Lõikelilled elavad oma elu ära ja minema. Aga potilille iga teine. Kas õpetajale üldse katused meeldivad?! Pärast on lihtsalt tüütu kohustus kaelas. Ma räägin täitsa ise enda kogemusest, sest mulle endale kaktused ei meeldi. Ma ei tahaks, et mulle kingitakse,” selgitab Madli.

Samas tahab ema oma tütrele toeks olla.

„Talle on see emotsionaalselt oluline, et poleks lihtsalt lill, vaid tähendusega lill. Neil on väga tore klassijuhataja, kes on klassis loonud hea õhkkonna. Naudivad lapsed ja vanemad. Ja nüüd tahabki kinkida midagi, mis on talle oluline. Ta on koolis küll mingis aines tutvustanud oma huvi kaktuste vastu. Ehk ei olegi midagi ja pingutan ise üle. Või ongi asi minu vastumeelsuses nende taimede osas. No igava ja elutuna mõjuvad ju. Aga esimene september on minu jaoks ikka gladioolide ja astrite aeg. Teismelisele on raske vastu ka vaielda. Isegi kooliasju ostes on meie maitsed erinevad. Mina vaatan praktilise poole pealt, aga tema pigem välimust. Sai ka nii ostetud minu silmis täiesti mõttetuid asju, aga olgu nii. Suurem mure selle kaktusega. Ta juba valis välja ja ostis ära. Ütles, et ma viigu ise gladioole- tema läheb kooli kaktusega või üldse mitte. Ei sobinud ka pakkumine, et viigu praegu õied, et hiljem võib ju näiteks õpetajate päeval kaktuse viia. Ei sobi.”