Kas teil on sõpru, kellega on tore kord aastas klaas veini juua, aga kui nendega pikemat aega koos oled, siis saad aru, miks sa neid vaid kord aastas näed?
Üks mu kord-aastas-klaas-veini sõbrantse elab aga praegu minu juures. Ta tuli algul nädalavahetuseks, sest oli kutiga raksu läinud, kuid kolm nädalat hiljem on ta endiselt siin ning me ei suuda nüüd välja mõelda, kuidas temast lahti saada.
Esimesel päeval saabus ta minu lävele liibuvas mikrominikleidis, tissid väljas – sellises, mida ka strippar uhkelt laval kanda võiks. Kolm päeva hiljem aga kandis ta endiselt sama kleiti, näiteks diivanil võileiba süües, leivapuru lendamas. Duši vastu ta nende päevade jooksul huvi ei tundnud. Ning aluspüksegi ta ei armasta.
Nüüd veedab ta enamiku ajast elutoas kõva häälega telefoniga rääkides ja külmikut tühjendades. Ning ta jutustab pidevalt oma maailmavallutamisplaanidest. Praegu on ta kohalikus omavalitsuses sekretär, aga küll me kõik kümne aasta pärast veel näeme… Hm, kui järele mõelda, siis ehk saab omavalitsus mind tema väljaviskamisega aidata?
Ahjaa, mu sõbrants on teinud mulle ja meie kolmiku teisele liikmele ülesandeks endale normaalne mees leida. Ta saatis meile isegi kümnepildilise kausta, mida potentsiaalsete kavaleridega jagada. Igal pildil on tal Rapuntseli nägu peas, näiteks saunalaval või restoranis üksi veiniklaasi taga oma teist poolt oodates.
Kommentaarid (0)