Lugejakiri

Lugejakiri | Naine joob liiga palju ja sageli (4)

Ohtuleht.ee, 26. august 2021 18:06

Mida teha, kui naine joob liiga sageli?

Foto: Arno Saar

Mees hädas naisega, kes joob liiga palju ja jätab ka lapse unarusse. Abi otsida ei saa, sest naine ise probleemi ei tunnista.

„Laps läks eelmisel aasta lasteaeda, aga koroonaviiruse tõttu otsustasime, et naine veel tööle ei lähe. Et laps harjub teiste lastega ja kodus ka siis lihtsam majandada. Naine lapsega üle nelja aasta kodus olnud. Nüüd võin öelda, et see oli suur viga. Esiti sagenesid õhtul, mil naine toidu kõrvale veini jõi. Siis hakkas ta seda juba lõunaks tarbima. Lisandusid mingi uhkemad kokteilid, mida ta mõnuga endale ja ka külalistele pakkus. Tänavune suvi on möödunud mu naisele pidevalt napsusena. Ausalt- ma ei mäleta, millal teda kainena nägin. Vanaemad on lapsehoidjateks olnud ja naisuke on minu teenitud raha lihtsalt mõnuga sõbrannadega Eestis tiirutades sisse endale kallanud. Toit võib olemata olla, aga veini peab kodus olema. See on tema uus hüüdlause, milleta ei möödu meil ükski käik poodi. Täiesti haige, sest kunagi läksin kohtama naisega, kes peale vahuveini midagi isegi ei proovinud,” kurdab Juhan

„Kogused ja sagedus liigub tõusvas joones. Kõige ärritavam oli olukord, kui tulin enne puhkust juulis töölt koju ja laps mängis üksi õues. Küsisin emme kohta, kuid laps ütles vaid, et emme magab. Mäletan, et ei saanud ka ise teda telefonitsi päeval kätte. Ju siis magas toona terve päeva maha. Laps oligi üksi majas ja aias ja tegutses. Mis kõik oleks võinud juhtuda! Õnneks vaatas enamuse ajast televiisorit ja telefoni. Aga see ei ole normaalne, et ema oma mudilase niimoodi unustab. Meil oli suurem tüli ja lootsin, et see mõjub. Aga sõltuvus on suurem. Kõige hullem ongi, et ta ei tunnista probleemi, et ta üldse sõltuvuses on. Ta usub, et suudab iga kell loobuda, kui vaid tahab. Aga ei suudaks, sest see probleem paistab juba ka sugulastele silma. Igal grillimisel tipsutab ja mina tegelen lapsega. Tal on ka juhiload, aga õnneks rooli ei ole roninud,” selgitab Juhan oma muret.

Mees on arutanud olukorda enda vanemate ja ämmaga, aga head lahendust pole leitud.

„Kellegi juttu ta ei kuula. Vahepeal oli idee, et läheb ämma juurde maale ja saab asjast üle, aga ei tulnud välja. Ravile ka minna kliinikusse ei taha. Tal pole ju endiselt probleemi! Minu ema ütles, et kui asi ei muutu, siis mingi hetk pean otsustama, kas võtan lapse ja kasvatan temast normaalse inimese ilma naiseta. Või viin naise jõuga ravile. Kui last ei oleks, siis oleks ehk lihtsam lahkuda temast. Aga ei taha ju lapselt ema võtta. Ja samas just lapse pärast tahaks rohkem üritada suhet päästa. Vahepeal tundub küll, et midagi head ja siirast ei oska enam tema vastu tunda. Mul oli tõesti kunagi tore naine, aga ei saagi aru, kuidas see vaba aasta temast sõltlase tegi. Aga tegi.”