NÄDALAVAHETUSEKS HAAPSALLU: viis filmi, mida sa lihtsalt pead seal sel nädalavahetusel toimuval HÖFFil ära nägema (2)

2019 . aastal filmi „Tammy ja türannosaurus Rex” 25. sünnipäevaks restaureeritud versioon on teinud sellest unustusse vajunud õuduskomöödiast ühe armastatuma kultusfilmi, mille väärtus ajaga vaid suureneb ning mida festivalid üle kogu maailma suure menuga näitavad.

Klassikaks saanud filmis seikleb Tammy (Denise Richards) - populaarne keskkoolitüdruk, kelle elu pöördub pea peale, kui lõvid tema nägusa poiss-sõbra öösel nahka pistavad. Õnneks või kahjuks suudab üks kuri teadlane poisi aju ühe hiiglasliku robot-türannosauruse kehasse ümber tõsta ja siis lähevad asjad juba oma rada pidi edasi.

Omal ajal peresõbraliku lühendatud versioonina levinud filmike sai žanrifilmi fännide seas hiljuti suure menu osaliseks, kui restaureeritud ja taas vingelt verine 4K/Blu-ray versioon välja anti. See võiks huvi pakkuda ka inimestele, kes muidu üldse taolisi absurdseid filme ei vaata, sest igav ei hakanud kordagi. Peaosades võib näha ka kuulsaid näitlejaid noortena, näiteks bonditüdrukut Denise Richardsit ning „Kiirete ja vihaste“ sarjast Paul Walkerit. Teades, et viimane hukkus filmi seitsmenda osa võtetel, oli seda filmi kohe eriti tore vaadata.

Filmi saab vaadata täna kell 00.30 Haapsalu kultuurikeskuse õuekinos ning homme kell 18 veebikinos, kuhu pääsme saad lunastada siit.

Tänavu menukalt Sundance´i festivalil esilinastunud Rootsi andeka naisrežissööri Frida Kempffi „Koputus“ on film, mis paneb kahtlema nii iseenda elus kui kaines mõistuses. Filmis kirjutatakse pärast traagilist õnnetust vaimuhaiglas viibinud Molly haiglast välja. Uude korterisse kolides märkab ta lifti seinale soditud appikutset ja peagi hakkavad korteri kohalt kostma ka salapärased koputused. Kuna Molly vaimses seisundis kahtlevad kõik, ei võeta tema juttu tõsiselt, nii et ta on sunnitud peagi kahtlema ka iseendas.

Tegu on väga hea filmiga, mis paneb mõtte liikuma ning arutlema, kuidas sa siis ikkagi saad lõpuks päriselt aru, mis on tegelikkus ja mis toimub ainult sinu peas? Filmi tempo on pigem aeglane, kuid närvikõdi jagub viimaste kaadriteni välja.

„Koputus“ linastub HÖFFil homme, pühapäeval, 15. augustil kell 12 Haapsalu Kultuurikeskuse suures saalis. Ja pane tähele, et seansi järel vastab videosilla vahendusel vaatajate küsimustele filmi režissöör Frida Kempff.

„Surnuvalvaja“ on lugu mitut põlvkonda puudutanud traumade edasikandumisest juudi kogukonnas ja deemonist, kes nendest toitub. Režissöör Keith Thomase debüüt uurib minevikupainete kajamist keset identiteediotsinguid ja sügavat leina, olles sealjuures korraga nii õõvastav, üleloomulik õudusfilm kui liigutav psühholoogiline lugu.

Filmis on Yacov Ronen (Dave Davis) hassiidi juutide kogukonnast põgenemise järel hädas ilmaliku elu ja ühiskonnaga kohanemisega. Pärast grupiteraapiat teiste endiste hassiididega kohtab rahalistes raskustes Yacov vana sõpra rabi Rebi, kes pakub talle kiiret rahateenimise võimalust surnukeha valvajana. Juudi kombe kohaselt peab kadunukesel silma peal hoidma valvaja, kelle ülesandeks on kaitsta surnukeha, lohutada lahkuja hinge ja hoida temast eemal kurjad vaimud. Maksmata üür sunnib Yacovit pakkumist vastu võtma. Tema esimeseks „kliendiks“ saab holokausti üle elanud eraklik Ruben Litvak.

Kui piir reaalsuse ja üleloomuliku vahel kõikuma lööb, avaldab Litvaki lesk Yacovile, kuidas tema kadunud abikaasa uskus iidsesse parasiitdeemonisse dibuuki, kes teda Buchenwaldi koonduslaagrist saati jälitab. Kerge tööots muutub noormehele painajalikuks teekonnaks, milles segunevad religioon, trauma ja kannatused.

Tegu on veidi keerukama psühholoogilise õudusfilmiga, mis kohe on hirmus. Isegi nii, et nõrganärvilisemad peavad vahepeal ekraanil toimuvat läbi sõrmede vaatama. Ekraanil nähtav paneb mõtlema, et igal rahvapärimusel on omad õuduslood, mille tekkel on oma kindel algpõhjus. Aga milline? Ja kui need tõeks saavad, võib elu omadega suhteliselt pekkis olla. See on film, mida on iga kell parem vaadata koos sõbraga.

„Surnuvalvaja“ linastub HÖFFil täna, laupäeval, 14. augustil kell 20.30 Haapsalu Kultuurikeskuse suures saalis. Homme kell 18 näeb seda ka veebikinos, kuhu pääsme saad lunastada siit.

Ja mõistagi tasub meeles pidada, et eile Haapsalus avatud festivali fookuses on Poola ulmekirjanik Stanisław Lem, kelle sünnist möödub tänavu sada aastat. Sõna „robot„ sajandale sünnipäevale on pühendatud ka kaks filmi.

„Elektrooniku seiklused“ on film, kus Professor Gromov (Nikolai „Papa Carlo“ Grinko hittsarjast „Buratino“) ehitab roboti nimega Elektroonik, kes näeb välja täpselt nagu Odessa ühe kooli kuuenda klassi õpilane Sergei Sõroješkin (kaksikvennad Juri ja Vladimir Torsujev). Robot, kes näeb välja nagu normaalne teismeline, põgeneb professori laborist, et saada tavaliseks inimeseks. Ta kohtub oma prototüübi, riukaliku koolipoisi Sergeiga, kes näeb Elektroonikus võimalust koolist poppi teha. Kuid Elektroonik on magus saak ka kohalikule röövlibandele, kes tahab ta saata muuseumidest pilte varastama. Aga selleks tuleb robot enne röövida ja parim mees seda tegema on elukutseline varas Urri (Nikolai Karatšentsov). Sergei peab koos oma sõpradega välja mõtlema plaani, kuidas Elektroonikut röövlite eest kaitsta.

Kolmeosaline telefilm, mis paisati ekraanidele 1980. aastal, sai hoobilt miljonite nõukogude televaatajate lemmikuks, nagu ka selle peaosatäitjad kaksikvennad Torsujevid, kes on Venemaal kuulsad tänini. Ja ilmselgelt mäletavad seda filmi ka paljud meie seast. Kaasahaaravate popmeloodiatega vürtsitatud ajastutruu äravahetamiste komöödia on ajaproovile vastu pidanud ja toonased teemad, nagu koolivägivald ja depressioon, mõjuvad eluliselt ka praegu.

„Elektrooniku seiklused“ linastub HÖFFil homme, pühapäeval, 15. augustil kell 10 Haapsalu Kultuurikeskuse rõdusaalis.

Eelkirjeldatud motiivile on üles ehitatud ka telelavastus „Rops“, mis põhineb Boris Kaburi 1964. aasta näidendil. Ka telefilmi aluseks olev Jevgeni Veltistovi jutustus „Elektroonik – poiss kohvrist“ on pärit samast aastast.

Kas Rops on robot või inimene? Jüril on matemaatikaga üks igavane häda. Küberneetikust onu Magnus konstrueerib roboti, mis muide näeb välja täpselt samasugune kui Jüri. Robot Rops oskabki matemaatikat, kuid käituda ei oska. Ta on lihtsalt üks vastik laps! Tehnikast pungil, põnev ja hariv lugu kunagise Jaan Tombi nimelise Rahvateatri noorte esituses.

Boris Kaburi 1960ndatel kirjutatud ulmenäidendid „Rops“ ja selle järg „Rops aitab kõiki“ tõid nõukogude lastekirjandusse küllaltki harukordse teadusmõtlemise. Kabur oskas kirjutada ulmelistest asjadest noortele arusaadavalt, teisalt võib näidendite ridade vahelt välja lugeda ka toonase haridussüsteemi paroodiat, robotliku mõtlemise naeruvääristamist.

Näidendeid lavastati nii Eestis kui ka paljudes Nõukogude Liidu, Ida-Euroopa ja Soome teatrites, samuti USA ja Austraalia eesti näiteseltskondades. 1982. aastal lavastas Ellu Puudist näidendi
Eesti Televisioonis, näitlejateks taas Jaan Tombi nimelise Rahvateatri noored. Pärnu Endlas lavastati näidendid uusdramatiseeringuna pealkirja „Robot Robi“ (2005) all.

„Rops“ linastub HÖFFil homme, pühapäeval, 15. augustil kell 14.15 Haapsalu Kultuurikeskuse rõdusaalis. Ja mis eriti tore - publikuga kohtuvad samas ka telelavastuse osatäitjad Valmor Leisalu (Jüri), Piret Viisimaa (Kersti) ja Liina Tennosaar (õpetaja).

Ja mõistagi on HÖFFi kavas ka palju muud vaatamist, lisainfot uuri siit.