Foto: Pexels
Rasedus
7. oktoober 2021, 16:36

Plaanid perelisa? Õige aeg selle peale mõtlema hakata on hiljemalt kaks kuud enne lapseootele jäämist (1)

Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku ämmaemandusjuhi Silja Staalfeldt-Rahumägi sõnul ei ole raseduse planeerimiseks aeg kunagi liiga varane. Kõige hiljem tuleks selle peale mõelda kaks kuud enne.

Silja Staalfeldt-Rahumägi sõnul on raseduse planeerimisel olulised tervislik eluviis ja vitamiinid toidulaual: „Oluline onraseduse planeerimise ajal ja esimesel trimestril võtta foolhapet 400–800 mcg päevas, mis toetab beebi närvisüsteemi arengut. Üle tuleks vaadata ka, kas igapäevane toidumenüü on piisavalt mitmekesine ning sisaldab proteiine, rauda, tsinki, C- ja D-vitamiini. Soovituslik on piirata kohvi tarbimist 1 kuni 2 tassile päevas.“

Loobuda tuleks tervist kahjustavatest pahedest ja kui võtate ravimeid, tasub nende vähendamist perearsti või erialaarstiga konsulteerida ja vajadusel raviskeemi muuta. „Eelkõige tuleks rasestumist planeerides lõpetada suitsetamine, narkootikumide tarvitamine ja piirata alkoholi tarbimist.“

„Vähendada tuleks stressi, sest seegi võib mõjutada rasestumiseks kuluvat aega. Tasub piisavalt puhata ning tegeleda endale meeldivate tegevustega – ka see aitab rasestumisele kaasa,“ ütleb  ITK Naistekliiniku ämmaemandusjuht.

Vähestel õnnestub rasestumine esimesel korral

Silja Staalfeldt-Rahumägi lisab, et rasestumine võib võtta aega kuni aasta, mõnikord veelgi kauem. „Iga ovulatoorse tsükli ajal on rasestumise tõenäosus umbes 20 kuni 25 protsenti. Statistika järgi 3 kuu jooksul õnnestub rasestumine umbes 57 protsendil, 6 kuu jooksul 72 protsendil, 12 kuu jooksul 85 protsendil ning 24 kuu jooksul 94 protsendil paaridel.“

Rasestumisele aitab kaasa ka see, et naine teab oma menstruaaltsükli pikkust. Tavaline tsükkel kestab 28 päeva. Enamikul naistel on ovulatsioon tsükli keskel, mis tavaliselt leiab aset menstruaaltsükli 14. päeval. Rasestumise soodustamiseks tuleks olla regulaarselt vahekorras. Vältida tasuks libesti kasutamist, kuna see võib halvendada sperma kvaliteeti.

Rasestumise tõenäosus on suurem, kui kehakaal on optimaalne. Üle- või alakaalulisus võib mõjutada menstruatsioonitsükli regulaarsust ja ovulatsioonide ilmnemist. Normaalseks kehamassiindeksiks (KMI) loetakse 19–24,9. Regulaarne füüsiline treening parandab organismi rasestumise võimelisust ning aitab ühtlasi kehal harjuda raseduse ajal tekkivate füüsiliste nõudmistega. Soovituslik on vähemalt 30 minutit füüsilist tegevust päevas.

Naiste kõrval peaksid ka mehed oma viljakuse nimel pingutama

Mitte ainult naiste, vaid ka meeste elustiil mõjutab seda, kas rasestumine õnnestub. „Ka mees peaks harrastama tervislikke eluviise ja tegema trenni. Kõrgem kehamassiindeks, suitsetamine, alkoholi tarbimine ja narkootikumide tarbimine mõjutab meeste viljakust. Samuti tuleb jälgida stressitaset ja rikastada toidumenüüd. Vältida tuleks kuuma vanni, sauna, kitsast aluspesu ja pükse, auto istmesoojendusi ning sülearvuti süles hoidmist. Silmas tuleks pidada, et munandite temperatuur ei oleks kõrge, sest see võib halvendada sperma kvaliteeti,“ selgitab Silja Staalfeldt-Rahumägi.

Tervislikkus toetab lapse arengut

Raseduse esimesed nädalad on üliolulised, sest loode teeb läbi tohutu arengu. Selleks ajaks, kui tulevased vanemad on jõudnud 7.-8. nädalal esimesele ämmaemanda vastuvõtule, on loode läbinud järgmised arenguetapid:

Loote areng 1.–4. nädalal

Munasarjades küpsenud munarakk vabaneb ovulatsiooni käigus munajuhasse ja viljastumise tagajärjel tekib sügoot – tulevase lapse esimene rakk, milles on ema ja isa geneetiline info. Viljastatud munarakk kinnitub emaka kohevasse limaskesta ja sellega lõpeb viljastumine. Edasi jaguneb viljastatud munarakk rakkude kogumiks – embrüoks. Embrüo välimised rakud kinnituvad sügavamale emaka limaskesta, et seal ühineda ema veresoontega. Sisemised rakud jagunevad kolmeks rakukihiks, millest hiljem arenevad loote kehaosad. Sisemisest lootelehest arenevad kopsud, maks, seedeelundid ja kõhunääre. Keskmisest lootelehest arenevad luustik, lihased, neerud, veresooned ja süda. Välimisest lootelehest arenevad nahk, juuksed, silmad, hambaemail ja närvisüsteem.

Loote areng 5.–9. nädalal

Arenevad selgroog, seljaaju ja veresooned. Tekivad maksa ja kõhunäärme algmed. Organid arenevad edasi. Aju ja seljaaju ühendav neuraaltoru sulgub. Tulevase näo külgedel on silmade algmed. Tekivad seedetrakti algmed koos kõhu- ja rinnaõõne ning lülisambaga. Olemas on käte ja jalgade algmed. Hakkab arenema platsenta. Süda lööb, vereringe on iseseisev. Arenemas on söögi- ja hingetoru. Laps hakkab liigutama. Kätele ja jalgadele moodustuvad sõrmed ja varbad. Kaela külgedele tekivad kõrvalestad, näol on eristatavad kujunema hakkav suu, ninakuju. Silmad asuvad veel üksteisest kaugel, aga silmalaud on eristatavad. Seni moodustasid lapse luustiku kõhrluud, nüüd hakkavad neid asendama luurakud. Kui oodatav laps on poiss, kujunevad sel ajal munandid. Lapse pikkus on 8. nädalal umbes 9–11 mm.