Praegu on ju suvi- nõudepesijaid vajatakse kogu aeg, samuti maasika/kurkide korjajaid.
Ajutist tööd pakuvad konservitehased, talunikud vajavad ka laatadel- turgudel müüjaid.
Aga pigem on probleem seles, et ei soovita siiski iga tööd teha või on eelmiste tööandjate tagasiside olnud negatiivne
Põhiline oli lause, et tahaks hommikul magada......
See näitab, kui ohtlikud on sellised bakad, mille puhul juba algusest peale on ainus siht "...õpetaja". Normaalne oleks teha korralik erialane baas ning õpetajaks minek oleks üks võimalik magistri valikutest. Siis saab erialaga mujal jätkata, kui siiski selgub, et õpetajana töö ei sobi. Pealegi on sellised õpetajabakad erialaselt parajalt lahjad, et tõesti midagi sisukat väga jätkata ei ole, pigem keskkooli kordamine.
Ei saa õpetaja-ametiga hakkama, argpüksid on jalas, teadmised kasinad, hindab ise iseennast koristajaks. Selline õpetajaks tõesti ei sobi- ei varem ega hiljem. Koristajatele korraldatakse ju ka koolitusi, õppigu uus amet - puhastusteenindaja.
Pidin juba kirjutama, et jätku haridus märkimata, aga siis tuli mõte, et ega sinna asemele pole ju ka midagi märkida ning potentsiaalsel tööandjal tekiks kindlasti küsimus, et mida inimene tegi see 6 aastat oma elust. Kahju muidugi, et riigi raha raisatud, pedagoog välja õpetatud, aga õpetajat ikka pole, seda siis ajal, kui valitseb õpetajatepuudus. Muidugi võib tulevasel tööandjal kõhklusi tekitada ka see, et kui inimene ei saanud viie aasta jooksul aru, et ta õpib vale eriala, siis pole tegemist just kuigi nutika inimesega.
Käige lühikursusel.Selle saate tööturu kaudu.On kogemus.Enne koolitust ei kõlvanud koristajaks aga peale koolitust võeti hoobilt sinna tööle kus enne ei tahetud.
Mulle tundub, et siin jäetakse kas midagi olulist rääkimata või siis ei oska noor ülikoolilõpetanu tõepoolest tööleidmise-kunsti. Omaette kurb teema on, et mis hea pärast ta lõpetas ülikooli ja tegi siis otsuse, et ta sellel erialal põhimõtteliselt tööle üldse ei hakkagi. On ju ülikooli ajal olemas praktikatunnid, mille eesmärk ongi aidata noorel aimu saada, milline ta tulevane töö välja nägema hakkab, enne kui hilja. Mina ise olen ka (võõrkeele)õpetaja diplomiga, kuid ei tööta õpetajana. Mu töökoht on selline, kus on magistriharidus vajalik, kuid mitte õpetaja oma - töötan nimelt tõlkijana.
Lõpuni ei viitsinud lugeda. Saan aru, et haridusele vastavat tööd on keeruline leida, aga tööd kus kandideerides võib cv-st oma kõrghariduse märkimata jätta jääb "probleem" pisut segaseks
See peab olema mingi x faktor, sest on inimesi, kes saavad isegi õpingute ajal pidevalt tööpakkumisi, isegi töötamise ajal püüavad teised tööandjad neid üle osta, ehkki neil pole kõrget keskmist hinnet ega isegi veatut keeleoskust. Isegi välimus ei ole oluline. On miski, mis teeb inimese usaldusväärseks.
Tööandja üldjuhul ei palka endast intelligentsemad ja üldisemalt ka targem inimene tekiymtab rumalamaks ebakindlustunde. Ta kas ei saa aru või siis kardab otsuseid millest ei pruugi aru saada. 🤷♀️🤷♀️Madalam intelligents samas julgustab ette võtma - ei oska ju nii palju karta ega analüüsida kui mõni oivik. Saamegi suhteliselt msdalalaubakise ettevõtluskeskkonna kus meie haritumad või nutikamad eriti kohta pole. Siiski ka kontoritöödeks koolitatakse vist ebaproportsionaalselt palju.
Sama siin, haritud inimesi tööle ei soovita. Mõni aasta tagasi olin " ssri kandideerija". Üle 300 kandideerimise ja 5-lt sain vastuse ja 1 kirjutas, et üle haritud.
Soomes on satu koristajaid, kellel niiöelda körgharidus. Selline körgharidus, millega tööle ei saa, pole mingi väärd. Möttetu aja raiskamine sellise hariduse saamiseks!
Kustuta lihtsalt CV-st oma haridus ära ja kohe saad ka tööle. CV tuleb kohendada selliseks, millisele tööle kandideerida soovid. Kui soovid jälle "parema" töö leida siis saad oma hariduse alati tagasi panna.
Arvatavasti puudub tal lihtsalt puhastusteenindaja kutset tõendav paber. Nagu ka toitlustaja paber. Mis see sotsiaalteaduste magister siin siis juurde peaks andma, kui just teenindusasutuse juhatusse ei kandideeri? Kõiki neid nn lihtsaid ameteid õpitakse tänapäeval kutsekoolides, mis on väga kõrgetasemelised õppeasutused.
Võib-olla suvel sisse astuda kuskile, keskkooli baasil.
"Mõtlesin, et reisin ja naudin aastat niisama, et siis edasi vaadata."
Inimene pole ennast veel leidnud, tuleb välismaale otsima minna ...
Aga mis ressursside eest siis aasta niisama reisitakse ja nauditakse? Mõni lumehelbekeste stipendium on vahepeal asutatud?
nn kõrgharidus, need kraadikesed - bakalaureused, magistrid ja tohtrid on tänapäeval tihti sellisel tasemel, et tööoskust ja tarkust küll ei peegelda. Targem on minna ametikooli, siis mõne tööotsa ikka leiab.
Kas kellelegi juhuslikult meenub, mis ajast alates hakati seda meie maa ja
inimeste (loe veelkord: i n i m e s t e) elu-olu vähendama, säästma, koondama, kõik suleti, lukustati. Oh-jaa, muidugi, tee oma vivirma ( f asemel v tahtlik kirjaviga)!? Polegi siin ju enam õigupoolest mingeid asutusi, kus inimesed tööd saaksid... Töötamist ei peetagi enam austusväärseks
Õpetaja miinimumtöötasu on 1315 EUR. Tööle saab kindlasti, oleneb kus. Tallinnas ja Harjumaal leiab kohe töö. Ma olen üle 50 aastane ja vahetasin töökohta, mingeid probleeme ei olnud, pakkumisi küll ja küll. Igat esimest ja suvalist pakkumist vastu ei võtnud.
Asi ehk ei ole magistridiplomis, vaid selles et suht kiiresti enda esimeselt töölt ära tulid. Ja siis tööandjad vaatavad, et selline ebapüsiv inimene. Jäta magistrikraad välja CV pealt, kui tööd otsid. Muidugi, siis see aasta öpetajatööd ikka kummitab. Alati vöib CV'le lisada köige algusesse paar seletavat rida, et mida sa otsid ja teha tahad. Ja noh, veel üks variant kui keegi söber / sugulane kel enda firma, ja on nöus ütlema et seal töötasid aasta-kaks. Vöi siis veel parem - tehagi enda maja-abilise firma vms. Mida vähem tööd, seda rohkem aega lahendusi välja möelda.
Enese müümist kool ei õpetanud. Kooli diplom ei andnudki elus läbilöömiseks vajalikku haridust. Igal aastal saavad magistri kraadi ja ülikooli diplomi sajad inimesed. Eesti on väike ja tööd vähe.
siis vastavalt haridusele uus kool luua ja sinna palgata õpetajaid jms.Kunagi lugesin -Arve Jommi ja seal on ilusti töölevõtmist kirjeldatud...kahjuks pole jah selliseid ausaid asutusi palju, kust teatatakse võimalikust kohasaamisest või äraütlemisest, enamasti keegi ei helista ega kirjuta sulle tagasi..kuu möödudes küll küsiti, et kus see poiss on??poiss juba teises kohas, nii on.
Eesti tööandjatel on kõrged ootused: sõidad uue liisitud maasturiga, annad arvetele firma esindajana allkirja, loobud palgast, kuna raha veel on, ja tagatipuks kiidad, kui hästi ikka juht äri pekki keerab.
KOMMENTAARID (34)