Lugejakiri | Piinlik olukord: lapsevankriga jalutanud mees jõllitas võõra naise tagumikku (12)

„Käisime mehe ja meie 3kuuse beebiga jalutamas. Laps oli kärus ja mees lükkas seda. Mulle helistas sõbranna ja ma jäime seisma, et saaksin kotist telefoni kätte. Mees sättis lapse asendist vankris ja ma samal ajal tegin selle lühikese kõne ära. Siis nägin aga miskit, mis mind väga häirima jäi,” kirjutab Maarja.

„Ma ei ole üldse niivõrd armukade inimene, aga seekord ületas see minu jaoks mingi olulise piiri. Ma nägin, kuidas mu mees hoiab küll süles meie last, aga pilk jõllitab meist mööduva naise tagumikku. No kohe väga konkreetselt jõllitas. Nagu mingit komöödiat oleks vaadanud – kael jäi paigale ja pea pöördus möödunud naise suunas. Pilk madalal ja piidlemas tolle naise kumerusi. Uskumatu! Ma võin veel mõista, kui teeb seda üksi olles, aga minu ja lapsega jalutades - jultumus!”

Maarja sõnul oleks ta mehele kõrvakiilu andnud, kui too poleks parajasti beebit hoidnud.

„No seda võin öelda, et jalutuskäik jäi lühikeseks ja läksime ära koju klaarima. See vabandus väga ei toimi, et kogemata pilk läks ekslema. Minu arust on alandav, et ta vahib teisi, kui on välja oma lapse ja naisega. Vastik!,” on naine oma mehes pettunud.

„Sõnelesime ära ja saime kuidagi lepitud, aga ega ma unustanud seda ei ole. Ma lihtsalt ei saa aru, mis toimub selle mehe peas, kes on äsja saanud isaks ja elul peaks olema hoopis teine värv, aga tema vahib teisi naisi. Kas ongi mingi kontingent mehi, kes ilma ei saa? Ma pole varem märganud, et tal üldse selline komme oleks. Ta lubas küll meiega liikudes end edaspidi rohkem kontrollida, aga ega ma rohkem seda ei kannataks kah. Ma saan ise ka lapsega hakkama ja armastus- ju siis tuleb ellu kunagi keegi teine, kes mind rohkem hoida ja väärtustada oskab. Ütlesin talle ka, et annan selle ühe võimaluse ja mulle aitab. Õnneks ei järgnenud sellele mingit loengut, et ma liiga leili lähen. Mina lihtsalt olen selline ja kõik.”