Foto: Terttu Jazepov
Kultuur
31. juuli 2021, 12:00

LUGEMISSOOVITUS | Mis siis, kui parima sõbranna tapmises süüdi mõistetud naisel on hingel veel patte?

Kui Geo ja tema endine kallim Calvin mõistetakse pärast 14 aastat kuriteo varjamist süüdi neiu parima sõbranna Angela tapmises, tunneb naine teatud mõttes rahu. Lõpuks on asjale punkt pandud. Kuid Geo hingel on veel saladusi, mida ta kõigi eest peitma peab. 

Jennifer Hillieri teoses „Purgitäis südameid“ (Rahva Raamat, 2021) koorub lahti painavalt põnev lugu Geost, kes elas täiesti normaalset teismelise neiu elu, kuni ta tutvus Calviniga, kes oli temast viis aastat vanem. Nende suhe oli väga intensiivne – mehe raevuhood vaheldusid õrnusehetkedega, kuid Geo sisendas endale, et mees hoolib temast. Ühel päeval tapavad nad aga naise parima sõbranna. Kummalisel kombel ei saa see lugu lahendatud enne kui 14 aasta pärast, mil naist ootab kokkuleppemenetluse korras ees viis aastat vangistust, kuid Calvin saab Angela ja mitme teise naise tapmise eest mitu eluaegset vanglakaristust. 

Kui Geo vanglast välja saab, soovib ta alustada puhtalt lehelt. Kahjuks on seda väga raske teha, sest kõik teavad, kes ta on ja mida ta teinud on. Vanglas oldud aja jooksul sai naine ka mitu salapärast kirja, millest ta ei rääkinud kellelegi, isegi kohalikule uurijale Kaiserile, kes veetis teismelisena suurema osa ajast koos Geo ja Angelaga, kuid pärast viimase surma hakkas Geo temast eemale hoidma.

Veidi enne naise vanglast vabanemist Calvin aga põgeneb ning naise kodukohas hakkavad aset leidma uued kohutavad mõrvad – kas tõesti on nende taga Calvin, kel on siiani Geost kinnisideed? Lugu võtab viimastel lehekülgedel aga hoopis teise pöörde, kui oleks võinud arvata.