Blogid
1. juuli 2021, 18:47

Dilaila kolumn | Vein ja pisarad

Tundub, et mul on erakordne anne naisi nutma panna. Sorri, et ma nii hea välja näen ja et kõik minuga sõbrad olla tahavad!

Enivei, sain eile õhtul sellise sõnumi: „Ma ei suuda uskuda, et sa mind niimoodi reeta võisid! Ja et ma sellest niimoodi teada pidin saama! Arvasin, et oleme sõbrannad!“ Kuna mul seda numbrit telefonis polnud, vastasin: „Sorri, kes sa oled?“ See lisas loomulikult õli tulle. Tuli välja, et tegu oli tibiga, kes oli hiljuti meie majja kolinud. Mu parim sõbrants elab samuti minu kandis ning sattusime selle tibiga kord koridoris rääkima. Vesteldes leidsime, et võiksime millalgi koos veiniõhtu teha.

Järgmisel õhtul oli sõbrants teel minu poole, veinipudel käes, nagu ikka kord nädalas teeme. Too tips nägi teda, jõudis järeldusele, et tegelikult ei meeldi ta meile ning me ei kavatsenud teda kunagi veiniõhtule kutsuda, ning hüppas mu sõbrantsile puu tagant kaela. Nojah, nüüd teame vähemalt, keda me kunagi veiniõhtule ei kutsu.

Ahjaa, mis on kõige uskumatum asi, millega teie naabrid hakkama on saanud? Mina nägin oma naabrit ühel päeval minu postkastist heegeldamiskonksuga ajakirja välja õngitsemas. Vaatasin teda päris pikka aega. Kui ta lõpuks mind märkas, üritas ta väita, et oli oma kirja minu postkasti pillanud. Mind aga üllatas kogu asja juures enim, et tal kodus heegeldamiskonks leidus!