LUGEMISSOOVITUS | Noore tüdruku kadumine toob päevavalgele inetuid saladusi
Ella Langfield kuuleb rongis juhuslikult pealt, kuidas kaks neidu alustavad vestlust äsja vanglast vabanenud meestega. Kuigi ta tahaks midagi ette võtta, hoiab miski teda tagasi. Järgmisel hommikul on üks tüdrukutest jäljetult kadunud.
Teresa Driscolli teose „Ma jälgin sind“ (Pegasus, 2021) keskmes on Anna, kes kaob pärast sõbrannaga ööklubis käimist kui tina tuhka. Kuigi teda hakatakse kohe otsima, jääb politseioperatsioon toppama. Ka aasta hiljem pole neiust jälgegi. Mures on nii lähedased kui ka sõbrad, aga ka Ella Langfield, kes saab anonüümseid ja ähvardavaid kirju, sest teda süüdistatakse endiselt selles, et ta midagi tookord rongis ette ei võtnud.
Aasta hiljem hakkavad sündmused taas lahti rulluma, kui Hispaaniast leitakse üks vangidest, kes tol päeval Annaga rongis suhtles. Mees ei ole huvitatud politseiga koostööd tegemast ja Anna lähedased peavad teleekraanide vahendusel õudusega jälgima, kuidas mees võtab pantvangi naise, kes võib olla Anna. Kas ta on tõesti neiut terve selle aja vastu tema tahtmist kinni hoidnud või soovis ta ise põgeneda? Tõde peitub siiski lähemal.
Kuigi lugu on põnevalt üles ehitatud ja lõpp ootamatu, on selles siiski minu jaoks midagi liiga lihtsat. Kel aga põnevike vastu suur huvi ning ettearvamatud keerdkäigud närvikõdi tekitavad, siis „Ma jälgin sind“ on teos, mis seda pakub.
Kommentaarid (0)