See võiks olla ka õudusjutu avarida. Olen rõõmus, et sel aastal suvepäevad ja muud sünergia loomise üritused „kahjuks“ viiruse tõttu ära jäävad.
Sorri, aga ma tõesti ei taha majandusosakonna Mati ja raamatupidamise Reeda põõsas tatipanemisele tunnistajaks olla!
See ei tähenda aga, et kolleegidega vaba aja veetmisest täielikult pääseb. Nimelt kutsus mu ülemus minu ja mu kuti ning veel paar paarikest enda juurde grilliõhtule. Ootasin eksklusiivset koosviibimist, millest ka ehk mõned kuud hiljem ametikõrgendus välja pigistada. Ning loomulikult võimalust uut Ralph Laureni kleiti demonstreerida.
Kui kohale jõudsime, tuli boss uksele, särk pooleldi püksist väljas ja rinnakarvad nööpide vahelt paistmas, ilmselgelt purupurjus. Pidime teda toetama, et ta ühes tükis esikust kööki jõuaks. Teel aga pillas ta minu toodud muffinid põrandale. See tegi talle nii palju nalja, et ta langes naerukrampides põrandale. Vaatasime kutiga teineteisele otsa ning mõtlesime, kui vara oleks sobiv lahkuda.
Enivei, grillimine läks suurepäraselt. Kanaliha sai ikka väga ruttu valmis. Ja loomulikult oli see väljast kõrbenud ja seest roosa. Kas toore kanaliha närimine ja siis salaja väljasülitamine võib toidumürgituseni viia? Eks lähipäevil saame teada. Meelelahutuseks ilmus välja joodikbossi naine, kes enda saabumisest taldriku verandal puruks löömisega teada andis. Sorri, Ralph Laureni kleit, pean otsima sulle debüüdiks uue sind väärt ürituse!
Ahjaa, esmaspäevaks panin bossi kalendrisse ametikõrgendusintervjuu.
Kommentaarid (0)