Hommikuüminaid korraldav Silver Sepp: varajane ärkamine avardab maailma ja laseb ka päikest näha

Hommikuse musitseerimise avastas Silver (38) enda jaoks mullu, kui koroona tõttu tuli rohkem kodus aega veeta. Mõtiskledes, kuidas päeva iga hetke hästi ära kasutada, meenusid õpetused, kuidas produktiivsuse suurendamiseks tuleb hommikul vara ärgata.

Mees prooviski. Istus koduaknale ja hakkas seal omaette pilli mängima. „Avastasin, et varajane ärkamine avardab maailma ja laseb ka päikest näha,“ räägib ta. Silveri sõnul on nii märtsis kui ka aprillis just päikese tõusmise hetk sageli ainus, mil päeva jooksul päikest näeb – pärast kaob see jälle pilvede taha. „Toad ja meeled saavad siis päikest täis, see on nii ilus,“ kiidab ta.

Aeg iseendale

Veelgi enam – Silver tunnistab, et enne möödunud kevadet ta vabatahtlikult nii vara ei ärganud. Aga tänu hommikuüminatele on temast saanud hommikuinimene. „Avastasin, et kui tõusta enne peret tunnikese jagu varem, jääb mul aega endale, mul on oma isiklik ruum. Ka hommikuüminad sündisid soovist iseend mitte ära kaotada,“ avaldab ta.

Nii leidis Silver end mullu vahepeal seitsmel päeval järjest hommikuti musitseerimas ja uusi mõtteid otsimas. „See oli hea loomeaeg, mil sündis mitu uut laulu,“ kiidab ta, et hommikud tõesti on produktiivsed. Üks mullu sündinu, pealkirjaga „Hommikuüminad“, ilmus just singlina.

Kui esialgu istus Silver varahommikul kodusel aknalaual üksi, päike mõnusalt selja tagant paistmas, siis äkki tundis, et sellest ei piisa. Ja alustas suhtlusportaalis Facebook otseülekannet. „Korraga tekkis tunne, et ma enam polegi justkui üksi, et tuba on justkui rahvast täis,“ naeratab ta, et see andis tegemistesse uut indu. Ka see hommik oli teistmoodi ja ergutav, kui ta äkki leidis abikaasa Kristiina Ehini aias tooliga istumas ja teda kuulamas. Seda enam, et nainegi tavaliselt nii vara ei ärka.

Eesmärk aitab

Siinkohal on paslik lisada, et Silver ei lähe pärast otseülekannet tagasi magama. „Olen päeviti pigem kiire une tegija. Kui tunnen end väsinuna, magan päeval kümneminutiliste sutsakate kaupa.“

Muusik sõnab, et mittehommikuinimesena on ärkamistele ja hommikuüminate järjepidevusele kaasa aidanud see, kui ta on need avalikult välja kuulutanud. „Ma ei tõuseks regulaarselt nii vara, kui mul poleks kohustust,“ tunnistab ta ja soovitab kõigil, kes tahaksid ärgata, kuid ei jaksa, seada endale mõni eesmärk.

Sel aastal on Silveril ärkamiseks topeltmotivatsioon, sest tema hommikuüminatel on külas teised muusikud. Õigupoolest, enamasti läheb Silver neile külla.

Tõsi – see muidugi tähendab teinekord ka enne üminaid liiga lühikeseks jäävaid öid. Näiteks Vilsandile Jaan Tätte juurde jõuti üsna hilja õhtul ja hommikust ülekandepaika üle vaadates libises kell märkamatut üle südaöö. Päike tõusis aga juba nelja paiku.

Lühikeseks jäävad ööd Silverit ei heiduta, sest hommikused mõnusad meeleolud kaaluvad selle üles. „Tore on see, kuidas maailm kaasa mängib,“ ütleb Silver, et kaht ühesugust hommikuüminat pole olemas.

Ettekujutus päikesest

Näiteks Kulno Malva juures oli hommikuümina ajal ilm kehvakene ja mehed alustasid ülekannet Kulno harjutusmajas ilmastikukindlate pillidega. Siis liiguti lõkke juurde, mille Kulno oli ette valmistanud juhuks, kui päike ei peaks oma palet näitama. Kuid lõkke ääres istudes hakkas päike tõusma, põlluserva ilmusid sookured ja kitsed. „Vahepeal filmisime muusikat, vahepeal suurendasime pildi sookurgede juurde. Looduse keskel olek on nii võimas ja vahetu, seal ei saa midagi kindlat ette plaanida,“ sõnab muusik.

Kord oma Tartu kodus hommikust ülekannet tehes istus Silver ratta selga ja põrutas läbi ärkava linna jõe äärde. Kord Tartu piiril mäe otsas lauldes tabasid teda nii paduvihm kui ka lumi. Mari Kalkuni juures paadisillal lauldi järvelt tõusnud udu embuses.

Need hommikud, kus päike jääbki pilve taha, Silverit ei heiduta. „Südames on ettekujutus päikesest ju olemas, sa tead, et tegelikult ta tõuseb ikka,“ rõhutab ta.

Igas mõttes eriline

Silveri ringiliikumist hommikuste ülekannete ajal soodustab tänapäevane tehnika. „Lülitad aga mobiili otse-eetrisse ja paned salvestama, istud looduskaunis kohas ja kõik ongi olemas,“ rõõmustab ta. Seejuures on iga ülekanne erinev ja võimas tänu loodusele ning inimene ise ei saa midagi teha. Õhtuste kontsertide ajal on vaja aga nii valguse kui ka ägeduse lavale toomiseks tublisti vaeva näha.

Kuigi kaks järjestikku sattunud koroonakarantiinikevadet sundis Silveri tavapäraste tegemiste juurest koju, pole mees seetõttu meelt heitnud. „Vabakutselistel on aprill esinemiste mõttes alati hõredam kuu olnud,“ selgitab ta. Ent just see karantiin andis võimaluse keskenduda rohkem ja süvenenult ühele asjale, luua sügavamat sõnalist ja muusikalist loomingut, milles on rahu ja vaikust. Ka hommikuüminate otseülekandeid poleks koroonata sündinud. „Õhtustes esinemistes on jõudu ja rütmi rohkem, minu jaoks on aga maailma vaikne tunnetamine hommikuti muusika ja sõna kaudu palju loomupärasem,“ veendus Silver kindlalt tänu neile kevadetele.

Jaan Tätte ütles Silverile, et kõik, mida sa teed ebatavalisel ajal, on väga eriline. Hommikuüminad päikesetõusul on seda kindlasti. „Aga sama võib öelda ju ka koroona kohta. Kõik, mis muudab maailma tavapärast rütmi, on eriline. Praegu on meil võimalik hoomata aja lihtsust ja õppida loodust mõistma,“ mõtiskleb ta.

Kavatseb jätkata

Silverini jõudnud tagasiside kinnitab, et hommikuüminaid on vaja. Hiljaaegu astus tema juurde tänaval üks võõras naine ja kinnitas, et tema ettevõetu on uue päeva loomiseks ning hommiku käimasaamiseks asendamatu. „Tundub, et maailm vajab, et hüütaks: „Tere hommikust!“ Hommiku tähistamine teeb igast päevast sündmuse,“ sõnab Silver.

Seepärast usub ta, et jätkab hommikuüminate ülekannetega ka järgmisel kevadel. Päris kindlasti teeb seda sügisel Soomes, kuhu suundub tööle ühe tantsuetenduse tarbeks musitseerima.

Mittehommikuinimestele lohutuseks – kõik otseülekanded on ka järelvaadatavad Silver Sepa Facebooki lehel.

Silver Sepa hommikuüminad

Kuni 24. juunini igal neljapäeval päikesetõusu ajal suhtlusportaalis Facebook.