Lugejakiri | Kes kaitseks: mida teha, kui linnud tulevad kallale?! (3)

„Jalutasin koeraga ja nautisin ilusat ilma, kui järsku hakkas mingi madallend pihta. Saime mõne sammu veel astuda, aga siis vaatasin, et keegi nokib mul koeral juba seljas. Ja siis läkski asi veel hullemaks,” kirjeldab Madis.

„Vaevalt neid nüüd kümneid oli, aga see rünnak oli nii sage, et selline tunne jäi. Muudkui koerale külge ja karvu kiskuma. Mind nagu poleks üldse märgatud. Üritasin eemale minna, aga linnud ei jätnud. Vehkisin siis kätega ja üritasin neid eemale ajada, aga suhteliselt tulutult. Ikka nad jätkasid oma rünnakutega ja järgnesid meile. Korra mõtlesin, et mida veel teha saaksin, aga puude ja rohuplatsi ääres olin suhteliselt nõutu. Koju naisele helistamine ei tundunud kah sobiva lahendusena,” meenutab mees.

Linnud järgnesid koeraga jalutanud mehele niivõrd raevukalt, et Madisel ei jäänud lõpuks enam muud võimalust: „Pidin koeraga koju jooksma.” Enne maja ette jõudmist said nad ründajatest lahti.

„45aastasena poleks küll osanud karta, et linnud elu kallale tükivad. Koer oli ka kogetust päris ehmunud. Vahtis pidevalt tagasi. Kodus ei tahtnud elukaaslane esiti uskuda, et asi nii hull võis olla. Aga mind piinab ikkagi küsimus, mida ma ise teha saaksin, et linnud niimoodi ei ründaks. Praegu otsustasin vahetada meie tavapärase tiiru teise teekonna vastu. Minuga juhtunu on hoiatuseks teistele, et alati ei pruugi ka mõni pisem lind inimest sugugi peljata. Tasub endal pigem taganeda,” on Madis enda sõnul kogemuse võrra jälle rikkam.