Vallatu naine. Pilt on loole illustreeriv.

Foto: Craig Robinson/Panthermedia/Scanpix
Lugejakiri
2. juuni 2021, 12:14

Lugejakiri | Kehvasti läinud kohtumine: nägime venna uue sõbratari keha, aga mitte tema sisu (7)

Vend tutvustas oma uut kaaslannat perele, kes ei suutnud uue pereliikme eripäradega väga hästi leppida.

„Mu vennal on sellest aastast uus naine, kellega meie pere veel eriti tutvuda pole saanud. Nüüd korraldas vend nädalavahetusel enda juures grillimise, kus me pere kohtus ka tema kaaslasega. Alguses tundus rõõmus ja aktiivne, mis pole sugugi halb algus meie perega ühinedes,” kirjutab Marju.

Esialgu sujus kõik mõnusalt, aga siis hakkas Marjut häirima midagi muud. „Kui road grillitud ja lauda said, siis hakkas silma, et see naine üritab igal võimalikul juhul tähelepanu enda tagumikule tõmmata. Selleks olid tal eriti liibuvad püksid. Aga tema eesmärk oli pidevalt oma kehale rõhuda. Minu arust ei peaks ikka kitsaste pükstega tagumikku meeste nina all esitlema. Ka dekoltee ei kippunud midagi väga varjama. Kummardused laua ääres, möödudes keeras ta alati selja laua poole. Mind õpetati lapsepõlves, et viisakas on näoga inimeste poole pöörduda, kui kitsas kohas inimestest möödud. Ja küll ta suutis alles lusikaid ja kahvleid maha pillata. Tuli jälle tal tagasi kööki minna ja uusi tuua. Kusjuures kõige imelikum – miks peaks perenaine sättima endale istekoha kõige kaugemasse nurka, kust sugugi lihtsalt liikuma ei pääse. Ja ma ei olnud ainus, kes seda märkas. Mu teine vend on ligi kümme aastat abielus juba olnud. Tema naisega oleme nagu õed. Ka tema küsis lahkudes, et mis see nüüd olid, mida me seal kogesime,” meenutab Marju.

Naise sõnul ei mõtlegi ta, et venna uus elukaaslane peaks oma keha varjama, aga leiab siiski, et esimesel kohtumisel oleks võinud rohkem mõelda, mis mulje temast jääda võib. „Eks me kõik naudime tähelepanu, aga mingis vanuses peaks piisavalt enesekindel ja teadlik olema, et nii odavat tähelepanu ei pea enam püüdma,” arvab ta.

„Oleks tahtnud teda paremini tundma õppida ja avastada tema sisemust, aga ta ise andnud selleks võimalust. Ta rõhutas oma välimust, aga ilu oleks me märganud ka siis, kui ta oleks, kartulikott seljas, meiega istunud. Nii oleks oodanud kogeda soojust ja siirust, sest mu vend on ise väga südamlik ja abivalmis inimene,” on Marju pettunud.