Foto: Terttu Jazepov
Kultuur
5. juuni 2021, 12:00

LUGEMISSOOVITUS | Terrorirünnakuks peetud pommiplahvatus päästab valla sündmuste ahela, mille abil saab lahenduse kümne aasta tagune juhtum

Kui Oslos toimub aastavahetusel pommiplahvatus, peab politsei tõenäoliseks terrorirünnakut. Kui aga selgub, et üks kannatanutest on Ruth-Kristine, kelle tütar Patricia kümme aastat tagasi teadmata kadus, hakkab Alexander Blix kahtlustama, et lugu on keerulisem kui algselt paistab.

Norra menukaimate krimikirjanike Thomas Engeri ja Jørn Lier Horsti teos „Suitsukate“ (Varrak, 2021) on ootamatute pööretega teos, mis pakub põnevikearmastajatele mõnusat elamust. Muu hulgas saab saatuslikus pommiplahvatuses surma ka news.no ajakirjaniku kallim, kes asub samuti asja omal käel uurima, kuna Blix ei ole nõus Emmale piisavalt siseinfot jagama. Kui Emma jõuab aga niidiotsani, mis muudab asjade käiku, peab Blix naasma kümne aasta taguse juhtumi juurde, et tõele jälile saada.

Kuigi Patriciat peetakse surnuks, saab tema vanglas istuv bioloogiline isa just aastavahetusel foto tütrest, kes on nüüd juba 12aastane. Loomulikult jõuab see info ka Blixini. Uurija loodab, et peagi tuleb haiglas teadvusele Ruth-Kristine, kes saaks loosse vähekenegi selgust tuua. Kui vanemad naist vaatama tulevad, selgub aga jahmatav tõsiasi – raskete põletushaavade tõttu sidemetega kaetud naine polegi nende tütar. Kes siis haiglavoodis lamab ja kus on Ruth-Kristine? Tõde on traagilisem, kui arvata võiks.

Kui mõni raamat kisub kaasa juba esimesest leheküljest, siis „Suitsukatte“ puhul on vaja natuke rohkem kannatust, et lugu põnevaks läheks. Kui see aga kord juhtub, arenevad sündmused nii kiirelt, et teost on raske käest panna enne, kui lahendus selgunud. Tõenäoliselt oleks abiks olnud ka eelnevalt Horsti ja Engeri krimisarja esimese raamatu läbi lugemine, sest „Suitsukatet“ lugedes tekkisid tegelaste kohta mõned küsimused, mis on tõenäoliselt vastatud just eelnevas teoses.