Lugejakiri | Ämm läks marru, sest lapselaps hakkab kandma ema perekonnanime (35)

„Kuna minu isal poegi ei olnud, siis olen alati mõelnud, et tahan abielludes jätta alles oma perekonnanime. Ja loomulikult ka seda, et oma lastega tahan kanda sama perekonnanime. Mu mees on sellega nõus ega tunne end kuidagi riivatuna. Oleme ka arutanud, et tulevikus võtab ta pärast abiellumist samuti endale minu nime. Ka tema nimel ei ole midagi viga, aga tema nime kannavad edasi ta vennad,” selgitab Kadri.

Ämmale see plaan aga ei sobi. „Ämm võtab igal kohtumisel teema üles. Kuidas me rikume lapse elu ja jätame kõigile endast veidra mulje. Ma ei tahagi enam sinna minna. Ärritun ja tunnen, kuidas vererõhk tõuseb. Olen tänulik, et mu äi on väga malbe ja ka meie plaani väga rahulikult suhtunud. Ämmaga ei oska ma aga midagi teha,” lisab naine.

Ka Kadri mees on proovinud emale asja selgitada, aga enamasti lõppevat see süüdistusega, et poeg häbistab oma perekonda. „Mul on kahju, et elukaaslane peab samuti kannatama. Praegu peaks olema ootus ja ärevus, mil me pisike sünnib, aga meie peame arutelusid ja vaidlusi nime üle. Milleks? Ämm võiks samuti keskenduda sellele, et talle sünniks hoopis terve lapselaps. Kusjuures – veel kõige esimene. Me ei tea veel lapse sugu, aga kui sünniks tütar, kes samuti tulevikus abielluks ja nime vahetaks, siis poleks ju ikka mingit vahet. Ja minu arust võiks see olla meie enda pisikese pere otsustada. Ei pea kõik põlvkonnad selles osalema,” leiab Kadi.

Mida arvad sina? Kas on oluline, kelle perekonnanimi lapsele antakse?