Kui ma oma laste isaga kohtusin ja arutasime seda Asia et kui lapsed saame kelle perekonna nime hakkab laps kandma kas minu või mehe. Mees ütles et ikka tema perekonna nime tahaks panna. Algul oli küll mul see mõtte imelik aga siis hakkasin mõtlema et kui tema soovib siis võib panna ka tema perekonna nime. Ja nüüd on mõlemal lapsel isa perekona nimi ja kõik oleme sellega rahul. Isegi mu ema ütles et parem kui ikka isa perekonna nimi on lastel. Et mul vennad viivad ka meie perekonna nime edasi. Ma saadaks selle ämma sinna kus päike ei paista
See on ikka pere siseasi.Ämm lihtsalt peaks sellega leppima.Ka mina jäin neiupõlve nimega.Aga meil oli teine olukord: ma ei soovinud venepärast nime.Abielludes sai minu nime ka abikaasa,hiljem ka meie tütar.Lahutades võttis abikaasa oma perenime tagasi.Kõik on rahul,olen alati toonitanud,et see otsus oli ainuõige!
Nimi on osa inimese identiteedist, sellesse ei tohiks suhtuda täna nii, homme naa. Ühe pere lastel on ühise perekonnanimega selgem ja turvalisem, olgu see siis isa või ema nimi.
Minu jaoks on hoopis arusaamatu see, et miks sellist teemat oli vaja ämmale-äiale rääkida? Kui laps on sündinud ja on nimepaneku aeg, siis panete lapsele nime ära ja hiljem teatate ämmale-äiale täisnime ehk siis koos perekonnanimega. Liiga vara hakkasite sellest rääkima. Sest ei ole kellegi teise otsustada, mida lapsevanemad oma pere asjus kokku lepivad.
Näiteks Araabiamaades on võrdsed mehe ja naise vanemad ja võrdsed mõlema abikaasa perekonnanimed. Seal on levinud, et abielludes jäävad alles nii mehe kui ka naise perekonnanimed. Tihti kasutatakae ka liitnimesi. Paljudel inimestel ongi seega väga pikad nimed.
Siiani kahetsen, et ühele lapsele oma nime ei pannud. Mees näitas alguses abiellumiseks valmidust ja siis kui mõlemad lapsed tema nimele said, siis jäin mina sellest perekonnast välja. Ainult koos elades oleks normaalne, et üks laps isa ja teine ema nimega. Nüüd pole ta enam nõus noorema lapse perenime vahetama (laps ei käi veel lasteaias).
Mina tean inimesi kes on abielus ja neil on erinevad perekonnanimed, siis mis vahet on sellel kas sa oled abielus või vabaabielus. Abielu on lihtsalt paber, vabaabielus ei ole ainult paberid kõik muu on sama. Ning mis puutub lapsele perekonnanime valikusse siis paned selle mis lapsele paremini sobib. Mul on kaks last meil oli kõik nimed välja valitud, aga paraku peale sündi vaatas näkku teise nimega laps. Need nimed sobivad just neile ja need teevad neist selle kes nad on. Kui oleks pannud meie valitud nimed siis oleks kõik valesti. Ega ma isegi ei ole abielus ja teisiti nimi jääks alles.
Siin juba nii mõnigi kommenteerinud, meil sama, kuna minul ilus, kuid harvaesinev Eesti perenimi ja suguvõsas suur osa tüdrukuid, siis nime edasi kandmise prast soovisin lastele oma nime. (Seni küll ka meil ainult tüdrukud :))). Eestis kahjuks ei ole lastele lubatud panna sidekriipsuga perek nime. Mees oli ok. Ämm oli alguses shokis, aga elas ühe korra oma shoki üle ja seda ei ole kunagi teemaks võetud, läbisaamine on meil väga hea.
Kui on nii tuline vaidlus perekonna nime suhtes, siis võiks ja lapsele panna kaks petekonnanime nagu paljud kuuldused abielludes teevad. Pärast, kui laps on täiskasvanu saab ta ise teha valiku, kas jätab need nimed, mis vanemad panid või muudab neid ja võtab omale üheneist.
-"Me ei tea veel lapse sugu, aga kui sünniks tütar, kes samuti tulevikus abielluks ja nime vahetaks, siis poleks ju ikka mingit vahet. " See lause on veidi kummaline, oma veel sündimata lapse nimevahetus ei ole probleem aga praegu endal on?!
Kui nad pole abielus, mis vahet kelle perenime laps saab. Teiseks võib mehe perenimi olla lihtsalt veider või inetu kõlaga ja see ei sobi lapse ema meelest lapsele panna.
Tänapäeval saab ju soovahetusoperatsioone ka teha. Teed lapsed ära ja lased munad külge õmmelda, siis on nagu ikka päris. Kogu suguselts rõõmus, et tekkis ootamatult poeg, kes nime edasi kannab.
Minu abikaasa võttis abielludes ka minu nime ja just sellepärast, et jätkata meie perekonnanime, sest mul samuti kõik õed. Minul on tütar, kes ilmselt kunagi võtab mehe nime. Kuid kes teab, äkki on sama jäärapäine nagu ema. Minu ämmal sellega probleeme polnud, kuid ega ma poleks ka kuulanud teda.
ühe pere lapsed kanda siiski ühist perekonnanime. Olgu need vanemad siis abielus või mitte. Ning, kui oled otsustanud koos lapsi saada, miks ei võiks siis ka abielluda ja ühine perekonnanimi võtta. Ausalt öeldes selline segapuder tuleb lõpuks välja. Keegi ei garanteeri, et mõned inimpõlved hiljem nimi edasi kandub.
Lapsevanema enda otsustada, ämmale ikka ei meeldi. Kui on ok perekonnanimi, ei sobi eesnimi18. mai 2021, 14:32
Meie oleme mehega vabaabielus ja meil on 3 last. 2 esimest poisid ning kuidagi automaatselt tuli mehe perekonnanimi neile. Kolmas on aga tüdruk ja kannab minu perekonnanime. Mehe jaoks on tema sama palju tema laps, kui teised ja selle nime idee tõi tema mulle.
Aga, ämm seda ei tea. Eelnevalt olnud piisavalt probleeme meie valikutega, mis lapse eesnimeks sai (poiste puhul, sest me ei pannud seda, mida tema tahtis, et me paneksime). Muidugi, perekonnanimi on miski, mis igapäevaselt jutuks ei tulegi,seega las ta olla oma õnnistatud teadmatuses. Meie oleme oma otsusega rahul.
Meie suguvõsas sündis terve põlvkond ainult tüdrukuid ja need omakorda abiellusid ja võtsid meeste nimesid. Kui mina jäin lapseootele, taipasin järsku, et see on ainuke võimalus meie pigem harvaesinevat perenime välja suremast hoida. Mees oli nõus. Arvas ka, et võib abielludes minu nime võtta, aga siin me oleme, vabaabielus ka 20 aastat hiljem.
Ämm elagu oma elu ja jätku teised rahule.
Kuidas saab kirjutaja väita, et vennad kannavad edasi mehe perekonnanime, kui kirjutaja laps on esimene lapselaps? Võib-olla ei saa mehe vennad üldse lapsi või sünnivad neile ainult tüdrukud, kes abielludes nime muudavad ja ikkagi nime edasi ei kanna. Ühine perenimi lahendaks probleemi lapse perenimega, olgu see siis kelle oma tahes. Ja pole midagi imelikku, kui abielludes võetakse naise perenimi, DNA ju kandub edasi nimest sõltumata. Esimese vabariigi ajal eestindati hulk nimesid, ei kandnud ka pojad isade perenime edasi, ei juhtunud mingit katastroofi sellest.
No paraku on inimesi erinevaid ja nii mõnigi arvab, et tema pere nimi on nii tähtis, et peab edasi kandma, justkui oleks nad kuninglikust soost. Sellistel puhkudel on lihtsam üldse mitte abielluda ja jääb kogu nimejant olemata nii mehe kui naise poolt ja lapse perekonnanimi on ainult lapse vanemate otsustada, sellesse ei pea kaasama lapse vanavanemaid, sest nimi on ainult üks inimese identifitseerimise vahendeid igapäevases suhtluses ja sellel pole mitte mingit seost isiksusega.
Võib-olla tüdrukud edaspidi siiski ei muuda abielludes nime ja annavad isa nime edasi. Mis arutelu see üldse on, kui mees ja naine otsustavad nime valida ja lapsele edasi anda, siis see on nende otsus, mitte kellegi teise.
Mis siin ebaloogilist on. Mehel on vennad, aga nad ei ole veel lapsevanemad. Tulevikus eeldatavalt on ja kannavad nime edasi. Nii arvatakse vähemalt. Ja kui otsustavad samamoodi nagu nemad, siis sorry ämm, live with it, pole tema asi vinguda. Tema ise on oma nimest juba loobunud, nii et olgu vait.
KOMMENTAARID (35)