Mirjam Tammela ja toortoit. Foto: Tiina Kõrtsini
Müstilised inimesed
22. mai 2021, 06:00

Abielupaar Simo Santeri ja Mirjam Virtanen on aastaid söönud toortoitu: "Tunneme end hästi ja eluisu on tohutu suur!"

Abielupaar Simo Santeri ja Mirjam Virtanen on head eeskujud näitamaks, kuidas õige toiduga on võimalik vaimset ja füüsilist tervist tugevdada ning aastaid kimbutanud probleeme seljatada.

Abielupaar Simo Santeri ja Mirjam Virtanen on head eeskujud näitamaks, kuidas õige toiduga on võimalik vaimset ja füüsilist tervist tugevdada ning aastaid kimbutanud probleeme seljatada.

Simo Santeri (26) on pühendunud ultrajooksja. Mirjam (35) kasvatab kaheksa-aastast poega oma esimesest suhtest, huvitub maalimisest, laulmisest, harfimängust, eeterlikest õlidest ja maagilisest reikist. Paar tegeleb kahasse ka heliteraapiaga ja mõlemale meeldib oma mõtteid paberile kirja panna, kuid ka sotsiaalmeediasse postitada. Möödunud aastal ilmus Simo käe alt esimene raamat «Armastus on müra: Helilinnu saladused». Praegu kirjutab mees uut käsikirja ja inimestele isiklikke hingesõnumeid.Paari seob ka sügav huvi toortoitluse vastu. Simo selgitab, et vastupidiselt üldisele arusaamale ei tähenda toortoit toorest, vaid looduse küpsetatud toitu, mida saab värskelt nautida ja peab võimalikult vähe töötlema. «Soojendades toitu üle 45 kraadi, hakkavad selles olevad ensüümid surema. Meie kehas on kindel kogus seedeensüüme, mis elu jooksul vähenevad ja seeläbi vananemist põhjustavad. Elavat toitu süües hoiame end väga kõrge vanuseni noorte, tervete ja elujõulistena.»

Pidevad terviseprobleemidMirjam jõudis toortoitumiseni umbes kaheksa aastat tagasi, kuid nautis tegelikult juba pisikese plikana kõike värsket. «Olen alati armastanud marju ja puuvilju ning lapsena pressisin vesiheinast mahla, isegi muru oli maitsev närida.» Esimestel eluaastatel toituski tüdruk põhiliselt värskelt pressitud porgandimahlast ja kõik muu sülitas välja. Siiski õpetati teda ka tavatoitu sööma.Naine tunnistab, et on juba lapsepõlvest peale olnud väga haiglane, põdes igal aastal bronhiiti ja ravis seda antibiootikumidega. Näonahk oli kehv ning pidev väsimus, jõuetus ja nõrkus räsis organismi. Lõpuks hakkasid tal jalad nii valutama, et see häiris lausa kõndimist. Ka süda jättis lööke vahele.» Kuna tervislik seisund muutus 27. eluaastaks väga halvaks, tuli hakata lahendusi otsima. Nii jõudiski Mirjam toortoitumiseni ja rõõmustas kuuldes, et osa inimestest toitubki vaid puuviljadest. «Mulle meenus lapsepõlv ja tundus, nagu unistus oleks täitunud, kui sain teada, et toortoiduga saab end tervendada ja kätte kõik eluks vajalikud toitained. Veel enamatki.»

Edasi lugemiseks: