Leinajad.Foto: Robin Roots
Lugejakiri
12. mai 2021, 11:24

Lugejakiri | Räägitakse, mida kahetsevad surijad – aga mida kahetsevad need, kes jäävad elama? (2)

Kui lähedane sureb, siis jääb inimesega lein. Sageli ka kahetsused. Oleks tahtnud küsida veel seda ja teist. Või lihtsalt rohkem kuulata ja koos olla.

„Olen lugenud ja kuulnud vanemaid inimesi rääkimas asjadest, mida nad enne surma kahetsevad, mis elus veel tegemata jäi. Olen ka kuulnud teisi rääkivat, kuidas kahetsetakse, et lahkunud lähedasega jäid tähtsad jutud rääkimata. Kuulnud olen, aga ise ei pööranud sellele tähelepanu. Seni ei pööranud, aga nüüd pööran enam ja enam,” kirjutab Anu, kes sel talvel kaotas vanaema.

„Kõik suved veetsin lapsepõlves vanaema juures. Ikka küsisin ja rääkisin temaga elust ja asjadest, aga täiskasvanuks saades tulid muu elu ja kohustused. Tundus, et aega on. Kui rahulikumaks läheb, siis võtan ette ja käin vanaemaga ringi, arutan jälle asju ja küsin, aga jäin hiljaks,” kahetseb Anu.

„Ma ei saa seda enam muuta, aga minu peas keerlevad pidevalt küsimused ja mõtted. Mida kõike ma tahaks vanaemalt küsida... Tema oli see, kes teadis meie suguvõsa kohta lugusid jutustada. Teadis suhetest ja inimeste huvidest, kuid ma ei taibanud seda varem paberile panna. Ma ikka ja jälle mõtlen, et miks ma küll ootasin ja venitasin... Ta tegi lihtsat, kuid väga erilist purukooki. Ma proovisin, aga ei ole üldse see maitse. Ja need teed tema korjatud ravimtaimdest – neid saa ma nüüd enam iial juua,” kahetseb ja igatseb naine seda, mis läinud.

„Ei tahaks ise teha seda viga, et minust jääksid maha leinajad, kes oleks tahtnud minult midagi küsida. Ja see aeg, mis nii kiirelt kaob. Selle aja tahan pühendada oma lähedastele."

Anu loodab, et keegi loeb tema kahetsusi ja suudab neid enda elus vältida.

„Tehke kõike kohe ära, ärge oodake lihtsalt homset,” soovitab Anu tegutseda.