Lugejakiri | Pisarates emadepäev: tahaks öelda, et nutsin rõõmust, aga ei... (8)

mida iganes me oma ühistu muru sisse oleme istutanud - kaevatakse välja, lõigatakse õied, mõned lapsed lihtsalt taovad kepiga krookustel õied puruks. Tõin metsalilli, et äkki püsivad kauem. Aga, et igaüks oma peenra teeb, sellega pole ma ka nõus. Ka selle oleme oma ühistus üle elanud.

Nii et võõralt peenralt teiste tööd ja silmailu krattida on ok? Aga ei tohi varast nimetada tädiks? Tore teada.

Siin näib. et vargust kiidetakse heaks aga nimetus tädi ei meeldi?

Hakkasin aastate eest omaenese tarkusest maja taha endisesse liivakasti lillepeenart tegema, oli ilus palkidest piire. Oh, kui palju seda on rüüstatud! Küll on mõni joodik sinna ristseliti kukkunud, küll karjub dementne naaber mulle sajatusi, (appi, varastatakse!) , kui üritan seal midagi harida, küll teevad oma töö varakevadised künnivaresed ja kajakad. Majarahval on sellest peenrast suva. Ehkki panin trepikotta üleskutse panna sinna lillesibulaid, istutada suvelilli. Jätkan üksi, lähen ostan võõrasemasi, sest muud aiamaad mul pole.

Tädi ema õde. Sõtse -isa õde. Jne. Tänapäeval ei kasutata neid sugulusväljendeid enam. Lasteaias on kõik kasvatajad tädid, mis sest, et nad töölepingu järgi on õpetajad. Ka emad tutvustavad lastele oma sõbrannasid: see on tädi Anne, too on tädi Krista jne. Kunagi oli meil telekas tädi Rutt. Ei ole vaja ennast hulluks ajada selle täditamisega. Tädi tähendab heatahtlikku ja emalikku naisterahvast. Sobib? Mulle jäälegi ei meeldi prouatamine. Eksib seniilne mutike metsa ära või elab mingis kuudis või vegeteerib hooldushaiglas - kõik on vanaprouad. On või?

kõige "jõukamad" hoiavad kokku - mis silma hakkab, see himustatavaks muutub. Lillede puhul ammune lugu - üks istutab, rohib, väetab, kastab, teine, sageli sama maja elanik, no naaber, lihtsalt viitsib kummardada. Ikkagi kokkuhoid, teades täpselt, kelle töö tulemuse varastab...