Eneseareng

Klaasike veini enne und: millal saab mõnusast lõõgastusest terviseprobleem? 

Toimetas Silja Paavle, 6. mai 2021 22:11
Foto: Unsplash
Levinud põhjus alkoholi tarvitamiseks on stressi maandamine. Confido sõltuvusravikeskuse psühholoog Lauri Pihkva ennustab, et koroonaaja kõrgenenud stressitaseme mõjud on sõltuvuste tõusu näol näha veel pika aja jooksul. Tema soovitus on alkoholiprobleemi endale ausalt tunnistada ja vajadusel abi otsida – nii on võimalik selle süvenemist vältida ja ravi on tulemuslikum.

Kui Eesti ühiskonnas on alkoholi tarvitamine täiesti tavapärane, siis Lauri Pihkva sõnul ei ole olemas sellist asja nagu ohutu alkoholitarvitamine. „Pigem tuleks seda nimetada madala riskiga tarvitamiseks ning valdav enamik inimesi kuulub just sinna gruppi. Samas on oluline mõista, et alkoholiga kaasnevad alati teatud riskid. Alkohol ei ole samasugune toiduaine nagu piim või mahl, ta on ikkagi sõltuvusaine. Üleminek madala riskiga tarvitamise piirist järgmistele astmetele toimub millimeeterhaaval. Kui kuude ja aastate jooksul kogu aeg seda piiri natuke nihutada, siis inimene ei pruugi ise märgatagi, enne kui ta juba kuritarvitaja on,“ hoiatas Pihkva.  

Seoses ebakindla ja stressirikka koroonaajaga toob Pihkva välja, et sageli kasutavad inimesed alkoholi oma negatiivsete emotsioonide maandamiseks. „Sel aastal on pinget ühiskonnas olnud rohkem: isolatsioon, töökaotus või hirm töökaotuse ees, majanduslikud raskused... Ma arvan, et neid mõjusid näeme veel mitme aasta jooksul, sest sõltuvuse kujunemine ja tervisekahjude ilmnemine võtavad aega,“ rääkis Pihkva. 

Risk sõltuvuse väljakujunemiseks ilmnebki näiteks siis, kui inimene kasutab alkoholi mingi emotsionaalse probleemi vaigistamiseks. „Levinud näide on olukord, kus inimesel on stress, mis teda õhtul üleval hoiab, ja selle lahenduseks võetakse pokaal või paar veini. Seda pole justkui palju, kuid ka väike kogus alkoholi mõjutab und. Ta aitab küll esialgu uinuda, kuid uni on ebakvaliteetne ning inimene on järgmisel päeval väsinud. Kõik need probleemid, mis seda stressi algselt tekitasid, on siis veelgi võimendunud. Seega õhtul on vaja rutiini jälle korrata ja mõne aja pärast ei anna see üks klaas enam soovitud efekti – kogused hakkavad suurenema. Kõrvalt vaadates jääb justkui mulje, et probleem on väsimuses ja kõrges stressitasemes, aga seda võimendab ja hoiab üleval just alkohol,“ kirjeldas Pihkva. 

Tema sõnul on alkohol äärmiselt salakaval aine, millest võib probleem tekkida ka täiesti edukatel ja eluga hästi hakkama saavatel inimestel. „Olen enda töös näinud üksjagu inimesi, kes ütlevad, et nad ei saa ju olla sõltuvuses, kuna nad ei joo iga päev või et nad joovad ainult kvaliteetseid ja kalleid jooke. See stereotüüp, et alkoholisõltlane on ainult see, kes on täiesti heitunud ja ei saa enam millegagi hakkama, on endiselt tugev. Paraku on meil väga palju funktsioneerivaid alkohoolikuid, kelle elu on alkoholi tõttu häiritud, isegi kui nad suudavad säilitada pere ja töö,“ ütles Pihkva. Tema sõnul ongi oluliseks ohumärgiks see, kui alkoholi puudumine inimeses pinget või stressi tekitab.   

Confido sõltuvusravikeskuse psühholoog Lauri Pihkva.Foto: Erakogu

 Stressi leevendamiseks on psühholoogi sõnul palju paremaid viise kui alkohol ning abi soovitab ta küsida väljaõppinud nõustajalt. „Üldiselt kiputakse abi otsima pigem hilja – kui probleemid on kestnud juba paar aastat ja visa lootus, et asi iseenesest laheneb, hakkab kaduma. Mida varasemas staadiumis murega tegeleda, seda lihtsam see protsess on. Teinekord võib piisata ainult paarist konsultatsioonist. Sõltlaste puhul on see protsess juba palju pikem. Võrdluse võib tuua hambaraviga – pigem minna varakult ja väiksed mured ära lahendada, kui hakata aastaid hiljem proteese paigaldama,“ soovitas Pihkva.    

Probleemi tagajärgedega tegelemisest veelgi tõhusam on aga ennetus. Just seda silmas pidades viibki Pihkva sõltuvusnõustaja tööle lisaks läbi stressi ja negatiivsete emotsioonide juhtimise kursusi. „Negatiivsete emotsioonide juhtimise kursus aitab osalejal paremini mõista emotsioonide rolli oma elus, saavutada suurem enesetundmise ja -juhtimise võimekus. Alkohol ei ole hea stressileevendaja ja võib pigem olukorda hullemaks teha, kuid õnneks on olemas häid praktikaid, mis aitavad negatiivsete emotsioonidega paremini ja tervislikumalt toime tulla. Ideaalses maailmas õpiks me neid praktikaid juba lapseeast nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Aga paraku hakkavad vaimse tervise teemad alles nüüd meie ühiskonnas prioriteetide ringi jõudma,“ rääkis Pihkva.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee