Lugejakiri | Sõpruskonna reisiplaanid nurjumisohus: sõbra kiuslik naine ei taha raha maksta (9)

"Tahame sõpradega suvel minna saarele mõneks päevaks puhkama. Mais on plaan teha broneering ja maksta osa majutusest ka ette. Mina olen see, kes arvete, raha ja organiseerimisega tegeleb. Minu arvele pidi kogu seltskond ka enne maikuud kandma kogu summa, mille oleme meie seiklusele planeerinud. Selle osa, mis kulutame ühiselt. Majutus, piletid jne. Senini oleme aastaid mõnusalt reisinud ja ka arvetega pole jamasid olnud. Ühel meie sõbral on aga alles nüüd tekkinud uus elukaaslane, kes senise süsteemiga kuidagi rahu ei oska teha”, kirjutab Raili.

„Kuna ostame ka ise sööki kaasa ja üritan alati ka lastega arvestada – üllatused, auhinnad ja muu nänn, siis oleme arvestanud ka laste eest teatud summa. Ööbimistel tuleb sageli nende eest maksta pool hinnast vähemalt, aga mõnel meist lapsed juba teismelised – need ka suisa täishinnaga,” selgitab Raili senist korraldust.

„See sõbra uus elukaaslane kandis mulle viimasena raha ja summa oli oodatust väiksem. Uurisin sõbralikult asja, aga tema vastus üllatas. Ta arvestas nende osast maha lapsed. Meie sõbraga on neil nüüd pisike beebi, aga tal on eelmisest suhtes teismeline, kes meiega samuti reisile tuleb. Ta leiab, et beebi eest ei tohiks ma midagi lisada, sest sööb ja magab vanematega. Ometi nõudis ta igas ööbimiskohas beebile eraldi voodit, mille eest tuleb meil maksta. Ja ka meie ettevõtmistes olen arvestanud, et meiega on beebi, kes vajab teatud kohtades ja tegemistes arvestamist. Oma teismelise eest ei taha ta samuti maksta, sest too magavat meelsasti põrandal madratsi peal. Söömisega olevat see jama, et ta on väga valiv. Ta tahab oma tütrele ise toidu võtta. Varasemalt ta seda kõike ei maininud. Ma olen suure töö ja planeerimise juba teinud, aga nüüd peaksin kõike muutma. Magamisega on üldse nii, et oleme valinud kohad, kus maksame inimeste pealt. Ma ei saa ju nõuda, et kuna üks teismeline magab põrandal, siis võtke see raha maha. Mu päringu peale tuli temalt väga ebaviisakas toonis ja külm kiri. Ma ei usu, et temaga midagi väga selgeks annab rääkida. Ta on varasemalt ka keskmisest tujukam olnud,” kahtleb naine, et ta sõbra naisega hea lahenduse leiab.

„Mu ainus variant on proovida sõbraga rääkida. Või lasta seda enda mehel teha. Ma ei taha mingit tüli, aga tingimused ja erisoovid said juba mitme kuu eest räägitud. Miks nüüd siis veel sellist jama korraldada?! Kusjuures – meie sõbral on oma firma, mis õnneks ei ole ka koroonakriisis kannatada saanud. Raha neil jagub ja sellega muret ei ole. Naine on ehk lihtsalt kade, et mina neid asju organiseerin?! Ma ei tea. Seda kõike arvestades ei mõista ma üldse, miks ta naine koostööks valmis pole,” loodab Raili, et meestel õnnestub asi selgeks rääkida ja paika saada.