Lugejakiri | Tahan otsida üles enda lasteaiakaaslased

„Koolist mäletad ise inimesi rohkem. Mõnega suhtlen senini, aga idee leida oma lasteaiakaaslased sain tegelikult sotsiaalmeediast. Seal pidevalt jagatakse pilte ja tekst, kus keegi otsib kadunud vanemaid või õdesid-vendi. Ma mõtlesin ka, et väga tore oleks kohtud lasteaiakaasalstega ja kuulda, kuidas neil elus on läinud,” kirjutab 48aastane Mare.

„Võibolla tundub veider, et miks otsida neid, keda tundsid väikese lapsena. Mu tütar ütles kah, et ma olen väheke ikka hull, et midagi sellist nüüd ette tahan võtta. Et mis meil ikka rääkida oleks. Aga mulle endale tundub toreda ideena. Minu on lasteaiast väga toredad mälestused. Meie kasvatajad olid põnevad isiksused ja toonased kaaskannatajad samuti. Enda jaoks ongi küsimus, et kas tohib panna pilti oma kunagisest rühmast veebi ringlema. Või äkki rikun sellega kellegi privaatsust, sest meid seal ju palju. Ei saa sugugi kindel olla, et kõik on huvitatud, et nende lapsepõlvest pärit pilt veebis hakkab mingit elu elama. Äkki on keegi veel taolise tee läbinud ja oskab soovitada, kuidas kõige parem oma kunagisi lapsepõlvesõpru leida oleks,” ootab Mare kommenteerijatelt ideid ja kogemusi.

„Ma pole ise veel selle otsimise ja leidmisega kuhugi jõudnud, aga see ärevus hinges – ma tahaks ise teisi ka inspireerida taolisi asju ette ikka võtma. Elame ju vaid korra!” leiab naine.

Kas sina oled kunagi mõelnud, et otsiks üles lapsepõlvest meelde jäänud sõbrad või lasteaiakaasalsed?