Ilmar Raag: PPA kiirreageerijate väljatoomine ei olnud ilmselt kõige parem käik (108)

Ilmar Raagi esmaspäevaõhtune postitus täismahus:

Kuna uut informatsiooni tuleb iga päevaga, siis on mõistlik analüüsida ka oma teadmisi. 

1) Pean tunnistama, et mul ei ole otseseid tõendeid, et viimasel nädalal Tallinna kesklinnas meelt avaldanud inimesed oleks juhitud Kremli poolt. Kahtlusi tekitas mul see, et:

a) mõned Öise Vahtkonna stammtegijad olid ka seekord platsis. 

b) segase taustaga sotsiaalmeedia taktikat on kasutatud ka naabrite poolt, mis mõjub mustrit loovalt. 

Seega on võimalik, et kohaliku taustaga Eesti riigile vastanduvad nõukanostalgilised tegelased on välja tulnud lihtsalt omal initsiatiivil, sest kus iganes lubatakse kaklust Eesti riigiga, on vaja väljas olla. Tõsi on ka see, et nad ei domineeri praegu. 

2) PPA kiirreageerijate väljatoomine ei olnud ilmselt kõige parem käik, sest isegi, kui nad ei peksnud kedagi ja ei lasknud rahvahulka isegi mitte veidi pisargaasi, siis igal pildil, kus on vastamisi õbluke tsiviilisik ja varustuses politseinik, asuvad paljud pildivaatajad automaatselt nõrgema inimese poolele. 

Mis siis toimub? 

Me näeme, et praegu kasutatakse meditsiinitöötajate jõupingutuste ja ka kõikide nende vastu, kes soovivad meetmete abil jõuda piirangute lõpuni, taktikat, mida seni on peamiselt kasutanud erinevad vasakpoolsed liikumised – non-violent direct action või kodanikuallumatus. See tähendab vägivallatut reeglite rikkumist. Samas on sama taktika üle võetud ka täiesti erinevates olukordades. Mitmetes Ida-Ukraina linnades tekkisid sarnaselt 2014. aastal Maidani peegeldavad ja Occupy liikumist kopeerivad aktsioonid, kus kesklinna rajati telklaager, mis samm sammult võttis teistelt kodanikelt avalikku ruumi. 

Võim seisab sellises olukorras dilemma ees. Ühest küljest on meeleavaldajate vastu sunni kasutamine äärmiselt ebapopulaarne, aga samas on teine ja tihti suurem osa ühiskonnast nõutu, sest kui kõik ülejäänud täidavad reegleid, siis miks lubab riik osadel omapead toimetada? Kui täna lubatakse erand neile, siis mille alusel me nõuame näiteks 9. mai aegu reeglitest kinnipidamist? Ja seejärel... Kindlasti tuleb veel teisigi ettekäändeid. 

Niisamuti teeb olukorra keerulisemaks see, et reegleid järgivad inimesed ei tohi samal ajal vandenõuteoreetikutele avalikus ruumis vastumeeleavaldust korraldada. Kõigepealt ei soovi seda politsei, sest vägivaldse konflikti risk suureneb kohe, kui vastandlike vaadetega inimesed satuvad üksteisele väga lähestikku. Teiseks ütlevad koroonameetmed, et me ei tohi praegu massiliselt koguneda. 

Ühel hetkel ei ole küsimus mingist seaduseprojektist, vaid politsei tõsiseltvõetavusest. Kas demokraatia tähendab seda, et igaüks suhtub reeglitesse nii nagu just arvab, eriti kui parasjagu võimul olev valitsus talle ei meeldi? Milleks siis üldse politsei?

Vastuargument on see, et pandeemia piirangud ei võimaldagi demokraatial õigesti toimida. Järelikult on inimestel õigus piiranguid eirata...? 

Kokkuvõte või soovitus: niipalju kui ma tean, alustati selle seaduseprojektiga ajal, mil EKRE oli valitsuses. Olulist politseiriigi ohtu ei olnud seal tookord ega ole ka praegu. Seega see teema on kunstlik. Lisaks on veel irooniline, et kui seadus saaks vastu võetud, siis praeguse viiruselaine lõpufaasis seda nagunii väga ei kasutataks. Võib-olla oleks tõesti kasulikum selle seaduse menetlemine edasi lükata kaks kuud, kui kogunemiste piiranguid enam ei ole, ja lasta siis tavademokraatia vaimus riigikogul hääletada.

Seni aga julgustan PPAd mitte kaotama tõsiseltvõetavust kogu seaduse raamides. Kui mul on valida kaose vahel, kus riiki ja politseid ei ole seaduserikkumisi ohjeldamas, või seadusi järgiva politsei vahel, siis ma vist valin õigusriigi. 

Miks seadused? Minu kogemuse järgi ei tähenda kaos mitte igaühe maksimaalset vabadust, vaid füüsiliselt tugevamate diktatuuri, millest väljatulek viib erakordselt tihti tõelise diktatuurini.