LUGEMISSOOVITUS | Mis siis, kui aastakümneid tagasi tapetud neiu mõrvar ei olegi inimene, kes selle eest vanglas istus?

Anders de la Motte raamatus "Kevadohver" (Varrak, 2021) rullub lahti lugu, mida kohalikud elanikud on juba aastakümneid varjata püüdnud. Kui Thea Lind oma kallima Davidiga mehe kodulinna kolib, jõuab temani info 16aastase Elita surmast. Kui Thea saab teada, et mõrvapaigal viibis ka tema abikaasa, kes oli tollal 12aastane, ei anna see sündmus talle rahu, seda enam, et talle tundub, et talle ei räägita kogu lugu, mis tol ööl toimus.

Mida rohkem hakkab naine väikelinnas inimestelt toonase juhtumi kohta uurima, seda rohkem saab talle selgeks, et tõde pole neiu surma kohta päevavalgele tulnud. Ilmselgelt ei soovi kohalikud toonast tragöödiat meenutada ja Theaga hakkavad juhtuma üha veidramad asjad, millega talle üritatakse märku anda, et vanades asjades ei ole mõtet nuhkida.

Nagu sellest veel vähe oleks, on ka Theal endal saladus, mida ta on kiivalt varjata üritanud. Kui tema vend aga naist juhuslikult telekas näeb, hakkab kogu fassaad pragunema. Samal ajal, kui Thea üritab kõigest väest oma minevikku varjata, leiab ta end üha sügavamalt Elita minevikus. Mis siis volbriööl tegelikult juhtus ja kes neiu tegelikult tappis? Kui kõik pusletükid lõpuks õigele kohale asetuvad, on tõde palju kurvem, kui oleks võinud oodata.