Pere ja lapsed

Tore lihavõttemäng! Võta lastega ette seiklus, mis meelitab nad nutiseadme tagant õue 

Toimetas Terttu Jazepov, 1. aprill 2021 11:54
Foto: Pexels
Värske õhk ja kevadine tärkav loodus mõjuvad hästi igaühele ja lisaks munade värvimisele ning pasha söömisele võiks eesootava lihavõtte nädalavahetuse sisse mahutada kindlasti ka ühe toreda matka koos perega. Fjällräven noppis üles Eesti metsade kevadekuulutajad ning pani kokku teada-tuntud munaresti mängu ehk kevadise metsaseikluse, et muuta looduses matkamine põnevaks nii suurtele kui väikestele.

Kevadine metsaseiklus õpetab lapsele, milline näeb välja kevadine tärkav loodus ja kuidas erineb kevad suvest, sügisest ja talvest. Seikluse käigus õpitakse tegema vahet taimedel, puudel ja lilledel ning saadakse aimu kevadiste loodusandide erinevatest tekstuuridest, värvidest ja lõhnadest. Ja mis peamine – kevadine metsaseiklus inspireerib loodusesse värsket õhku hingama ja ühiselt perega aega veetma.

Kevadiseks metsaseikluseks on sul vaja:

  • ühte tühja munaresti või sarnase kujuga aukudega karpi
  • kääre ja liimi
  • metsa võta kaasa tugevamad oksakäärid või tangid

Prindi mäng välja, kleebi fotodega tabel munaresti esikaane peale ning märksõnadega tabel kaane sisse. Võta karp loodusesse kaasa ja vaata, milliseid ande metsast leiad. Sellest ei ole midagi, kui esimesel korral kõiki ande metsast ei leia. Võta munarest endaga järgmisel korral metsa minnes taas kaasa ja jätka kogumist.

1) Kivi. Kive leidub kõikjal, nii linnas kui metsas, valgeid kui värvilisi, ümmargusi, lopergusi, auguga ja siledaid, suuri ja väikseid. Esita mängus osalejatele väljakutse leida metsast kõige eriskummalise kujuga või värviga kivi, olgu selleks näiteks mitme auguga, südamekujuline või vikerkaarevärviline kivi ning võrdle matka lõppedes teistega tulemusi.

2) Kevadlilleõis. Esimesed kevadlilled nagu lumikelluke, märtsikelluke ja sinilill on uudishimust pea juba välja pistnud ning peagi peaks metsast leidma ka valgeid ja kollaseid ülaseid, metstulpe, paiselehti, lõokannuseid ja nurmenukke. Korja metsast nii mitu õit, kui leiad – mida rohkem, seda uhkem! Kodus võid interneti või taimeteatmiku abil määrata, millised varakevadised õied sinu tee peale jäid.

3) Okaspuu oks. Kindlasti jääb sinu matka peale vähemalt üks okaspuu – mänd, kuusk või kadakas. Oksa saamiseks ära mine kohe puu kallale, vaid uuri esmalt ümbruses veidi ringi, kindlasti vedeleb seal mõni murdunud oks. Sama hästi võid siin punktis korjata ka okaspuude küljes olevaid okkaid. Kui puu küljest oksa siiski võtad, siis tee seda oksakääride või aiatangidega võimalikult tüve lähedalt, et sa puule liiga ei teeks.

4) Puuseen. Eesti kasvavaid puuseeni liigitatakse kahte rühma: torikseened, mida leiab üle 200, ja koorikseened, mida on hinnanguliselt 350 liiki. Puuseentel on ka väga vahvad eestikeelsed nimed, muu hulgas kasvab Eesti metsades soomustorik, vääveltorik, külmaseen, kasekäsn ja tammekakk. Mõni puuseen, näiteks haavataelik, võib elada lausa 80aastaseks!

5) Käbi... ei kuku kännust kaugele, ehk käbisid leiad üldjuhul kuuse või männi ümbrusest, sealjuures pööra tähelepanu sellele, et kuusekäbid on veidi piklikumad, männikäbid aga ümmargusemad. Praegusel aastaajal leiab metsast ka kobaras kasvavaid lepakäbisid, mis näevad välja justkui käbid, aga seda tegelikult ei ole – seda põhjusel, et taimeteaduse seisukohalt kasvavad käbid vaid okaspuudel, lepp seevastu on lehtpuu.

6) Noored rohulibled. Noori rohuliblesid leiab tegelikult aastaringselt, ent kevad on rohuliblede kõrghooaeg, mil oma pea pistavad välja nii naat, karulauk, nõges, võililleleht kui ka hapuoblikas. Kõik mainitud rohelised kevadekuulutajad sobivad imehästi ka toidulauale. Karulaugust saab teha maitsvat pestot, nõgesest vitamiinirikast püreesuppi ja võilillelehti võib hakkida nii salatisse kui rohelisena omleti sisse. Nõgese korjamisel kasuta kindlasti kindaid, et näpud kõrvetada ei saaks.

7) Sammal. Eestis on pea 600 eri samblaliiki. Sammal ei vaja kinnitumiseks mulda, sestap saab ta kasvada nii kivi kui ka puukoore peal. Samblal on väga oluline roll hoida mulla niiskustaset. Enda kasvuks vajaliku vee saab sammal kätte vihmast, kastest ja udust ning märjana on sammal palju kohevam ja erksam kui kuivanult.

8) Urvad ehk lehtpuu õied. Urbadega tuuakse ikka koju kevad. Kuigi urvad on omased väga mitmele lehtpuule, kuuluvad kõige tuntumad urvad pajule, sarapuule ja lepale. Kindlasti oled kuulnud pajuutudest. Urbade lõikamiseks kasuta kindlasti aiakääre või spetsiaalseid tange, et sa puule liiga ei teeks.

9) Lehtpuu oks. Lehtpuid on maailmas üle 10 000 liigi, mis teeb neist maailma arvukaima puuderühma. Eestis kasvavad nendest muu hulgas kask, tamm, vaher, haab ja pihlakas. Kevadel lehtpuud õitsevad ning sügisel langetavad nad oma lehed. Ka lehtpuuoksa kogumisel käitu nii, et sa puule haiget ei tee – otsi oksa esmalt puu alt ja ümbrusest.

10) Prügi. Kahjuks leiab Eesti metsadest ka hulganisti prügi, ilmselt märkad seda ka kevadise metsaseikluse käigus. Teadlik matkaja ei jäta loodusesse midagi, mis sinna ei kuulu. Kõik, mis metsa kaasa võetakse, peab ka tagasi koju või prügikasti jõudma. Võta mängu käigus metsast kaasa vähemalt üks maha visatud jääde, olgu selleks kilekott, pudel, koni või muu säärane, ning võrrelge osalejatega mängu lõppedes, milliseid jäätmeid Eesti inimesed enim metsa maha viskavad.

Kevadise metsaseikluse leiad SIIT!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee