Lugejakiri | Keegi ladus poekäru võõrast kaupa täis... (69)

„Käisin mehega poes järgmiseks nädalaks toitu varumas. Läksime ikka kõige lähemasse poodi, mis meil on. Ainus mure oli see, et keegi toppis meie käru valesid toiduaineid täis. Mina pidin nende eest maksma,” kurdab Marju.

„Käime enamasti alati koos poes. Jätsin toidukäru poes puuviljade vahesse, et sealt midagi ka endale koju haarata. Käisime mehega terve tiiru peale ära, et lisaks puuviljadele veel haarata kartulid, porgandid ja mõni asi lisaks,” selgitab Marju ja lisab, et abikaasa läks veel lihaletist midagi juurde haarama.

„See oli ka ainus hetk, mil käru jäi valveta. Ma pole kunagi üldse muretsenud, et peaksin enda käru poes kah valvama. Aga see viimane käik õpetas, et alati tuleb valvata, muidu jääd enda eurodest ilma,” on Marju enda sõnul edaspidi palju hoolikam.

„Mure selles, et kassas läksin mina klienditeenindaja juurde seisma, aga mees tõstis seni kärust kaupa letile. Meil oli igasuguseid asju ostetud, mistõttu ma esiti üldse ei saanud aru, et kuidas see rivi seal lindil niivõrd pikaks venib. Mees küll vangutas vahepeal pead, aga ei öelnud midagi. Seda hetkeni, kuni klienditeenindaja mulle arve ütles. Ma jäin nagu kivikuju seisma esiti. Pidin maksma ligi 150 eurot! Me suurimad summad on senini jäänud 60-70 euro juurde. Ja nüüd selline pauk! Ise peas kiirelt lasin läbi, et vahtrasiirup oli uudne ja kallis. Mis veel? Mingid pudelid ja mulle tundmatud maitseained paistsid, üks lego oli kindlasti ja muud sellist ninni ja nänni, mida meie tavaliselt ei osta. Mul vasardas peas, et kuidas need minu ostukorvi said?! Aga ei osanud midagi muud teha, kui maksin arve ära. Nii ehmunud olin lihtsalt. Hea, et arvel ikka raha oli ja jagus,” selgitab Marju.

Pärast maksmist pani Marju koos mehega makstud kauba kotti ja läksid autosse.

„Seal ma alles võtsin ta ette, et mis ta meile kärru ladus. Selgus, et tema ei teadnud ka neist asjadest midagi! Alguses oli ikka täielik müstika, mis juhtunud on. Koju me sõitsime ja terve tee arutasime, et mis siis juhtus. No ainus variant on, et puuvilju otsides keegi need esemed meie kärru sokutas. Mujal olime käru juures pidevalt. Aga miks keegi seda tegema pidi? Et mul mees kah nii mõtlematult kõik letile ladus ja ei küsinud minult. Aga seda ta seal seda pead raputas. Võibolla oleks õige olnud osad asjad tagasi anda poodi. Kuidagi piinlik oli kogu see hetk ja ma täiesti sõnatu. Sõbranna arvas kah, et keegi tegi nalja ja pandi lihtsalt suvalisi asju meile korvi. Või siis eksis keegi käruga üldse. Edaspidi oleme ettevaatlikumad,” plaanib Marju oma kärul nüüd silma palju terasemalt peal hoida.