LIHTSAM, KUI ARVAD! Kuidas esimesel kohtingul enesekindlat muljet jätta?

Tutvumine saab alati alguse esimesest kohtumisest ja sellega kaasneb ka esmamulje loomine. Vanessa Van Edwards, kes on pikalt enda ettevõttega inimeste käitumist uurinud, on välja toonud, et juba 20 sekundit pärast inimesega tutvumist tekib otsus, kas me usaldame teda, või töövestluse näitel – kas me soovime temaga koos töötada.

Sotsiaalpsühholoogias on tuntud ingliskeelne termin rapport ehk tunne, et oled kellegagi ühenduses ja harmoonias ning suhtlete vabalt. Väga hea esmamulje aitab seda kindlasti luua. Tarmo Tammi raamatus „Must vöö müügis“ soovitatakse rapport’i loomisel vastaspoolele enesekindlust sisendada, komplimente teha, tema nime kasutada, midagi ühist leida ja tema vastu siirast huvi tunda.

Kuidas kujuneb esmamulje ja mida me saame omalt poolt teha, et seda mõjutada?

Esmamulje kujuneb meie välimusest (sh riietusest), energiast, näoilmest, kõnest, käepigistusest ning kehakeelest.

Me otsustame inimesega tutvudes, kas ta on enesekindel või ärev, kaasahaarav või igav. Me kõik soovime suhelda enesekindla ja kaasahaarava inimesega – nii lihtne see ongi! Kui tunned, et sul on enesekindlusest puudu, siis pole hullu – seda kõike saab õppida!

Kas Sa tead, kuidas enesekindel olla?

Edwardsi sõnul on lihtsaim mõelda võitnud sportlase peale! Milline on võitja? Ta täidab ruumi enda enesekindlusega, tal on selg sirge, rind ees, pea taeva poole ja õlad taga.

Harjuta, kuidas tutvustada ennast nii, et sa naeratad samal ajal. Samuti aitab võõra inimesega tutvumisel usalduslikku suhet luua temaga vastakuti olemine, olgu see siis seistes või istudes. Oluline on, et oleksid justkui oma kaaslase peegelpilt. Kindlasti loo temaga ka silmside!

European Journal of Social Psychology’s on välja toodud, et mitteverbaalsed signaalid on isegi 12,5 korda mõjuvamad kui sõnad. Seega mõtle oma kehakeele ja ilmete üle.

Samuti soovitatakse hoiduda igapäevastest fraasidest nagu „Kuidas läheb?“, „Millega sa tegeled?“ ja „Kust sa pärit oled?“. Tegemist on igavate küsimustega ning kui sa suudad midagi huvitavamat välja mõelda, jääd kindlasti meelde. Samuti on teistsuguste küsimustega lihtsam vestlust aretada.

Milliseid küsimusi alternatiividena kasutada?

Kasuta küsimusi, mis paneb teise inimese mõnda lugu rääkima. Näiteks „Kas sul on tööl käsil mõni huvitav projekt?“, „Mis sul täna / sel nädalal põnevat juhtus?“, „Kuidas plaanid järgmist puhkust veeta?“ või „Mida huvitavat sa viimati lugesid?“.

Kindlasti tasub uutele küsimustele mõelda juba enne kohtumist ja kui näiteks teine pool ei loegi raamatuid, saad kohe samast küsimusest järje üle võtta ja enda põnevast lugemiskogemusest rääkida!

Vahel võib juhtuda, et esimene kohtumine ei lähe plaanipäraselt ja midagi võib kogemata valesti minna. Kuid seda olukorda annab päästa!

Teadlased on välja toonud peak-end rule’i ehk inimesed ei hinda tervet kohtingut, vaid seda, milline oli see nende jaoks haripunktis ja lõpus. Seega, kui teha kohtumise lõpus kaaslasele kompliment, teda kallistada või mõne muu žestiga üllatada, võib see kohtingu päästa, sest pigem mäletame me hiljem, kuidas kohting lõppes.