Lugejakiri | Naine hoiatab sookaaslasi: mehed ei suuda olla igavesti truud! (10)

„Minu mees on täpselt selline, kelle puhul ei arvaks iial, et ta valetaks või petaks. Selline rahulik ja seltskonnas pigem vaikne. Mees, kes võõrastele end ei ava ega nendega ka flirdi. Ei tarbi liigselt alkoholi, sõpradega kohtub väga harva, käib ilusti tööl,” kirjeldab Tiiu enda meest. Õige oleks öelda – seda meest, kelleks ta oma elukaaslast pidas.

„Eelmisel pühapäeval helises ootamatult uksekell. Ukse taga oli mingi vihane võõras mees, kes nõuab minu mehega kohtumist. Mees oli just autot pesema läinud, aga tahtsin teada, mis too võõras tahab mu mehest,” meenutab Tiiu, kes sellist vastust ei oleks küll oodanud.

Võõras mees nimelt selgitas, et tahab näha seda meest, kes tema naise armukeseks ja sündimata lapse isaks võib olla.

„Sellist draamat näeb vist enamasti seebikatest, mida tõsiselt eriti ei võta meist vist keegi. Aga see oli nüüd minu elu. Ma ei tahtnud seda uskuda! Ainus viis saada selgust – ma kutsusin mehe sisse ja me rääkisime. Kõik need faktid, mis ta lauale lõi – seal ei saanud olla kahtlust. Mäletasin seiku, mil minu mees tööl kauem oli, isolatsioonis olevale kolleegile toitu viis ja meie lapse vanaema juurde viis, et mulle üllatuskingitust valida. Kõik need hetked meenusid. Meenusid emotsioonid ja tunne, et mu mees hoolib ja tegutseb meie pere heaks. Nüüd rääkis mulle mingi võõras mees, et neil hetkedel oli mu mees teise naise juures. Ma olin liiga šokis, et kuidagi reageerida. Istusin, jõin kohvi ja lihtsalt kuulasin. Peas hakkas tekkima selgus ja lõng leidis iga järgmise faktiga õige otsa. Ühes veendusin – mu mehel oli salasuhe kolleegiga... Minu vaiksel ja vagural mehel, kes võõrale naisele silma ei julge vaadata. Nii ma vähemasti arvasin,” kirjeldab Tiiu.

Naine ootas koos võõraga hetke, mil tema mees koju jõuab. „Kui ta tuli, siis oli ta juba tuppa astudes ärevil. Nüüd mõjus tema võõra mehena, kel ei peaks minu koju üldse asja olema. Iga ta liigutus ja samm ainult kinnitas kõike, mida olin juba kuulnud. Ma olin ikka uskumatult loll, et uskusin tõelisesse armastusse, mis kestab. Meil oligi ilusaid aegu, aga seda ma ütlen küll kõigile naistele hoiatuseks – ükski mees ei suuda ühele naisele truuks jääda. Piisab ainult õigest võimalusest. Ka meie suhtele sai saatuslikuks mehe kolleeg, kel kodus asjad pahasti. Ja nii see üks pikem õhtu tööl nende tutvust oli arendanud. On see armastus, põgenemine või midagi muud – mind enam ei huvita. Juba pärast meie vestlust teadsin, et minu suhe selle mehega on läbi. Ja samal õhtul kolis ta ka oma vanemate juurde. Kas ma olen õnnelik? Ei, aga ma ei saa öelda, et oleksin lootusetult kurb. Pigem tegelen sellega, et kinnitada – mu suhe on läbi. Nagu lein oleks. Midagi on muutunud ja juhtunud, aga sa lepid olukorraga. Samas ma tean, et elu läheb edasi. Enam ei ole ma naiivne naine, kes kõike uskus. Ka seda kirja kirjutades tunnen end vabanenuna,” võtab Tiiu oma hiljutise kogemuse kokku.