Blogid
4. märts 2021, 19:38

Dilaila kolumn | Prügisõjad

Kui sel nädalal sõbrantsi juures käisin, tervitasid mind juba esikus tolmurullid. Köögilett oli ühtlase kihina leivapuru ja seemnetega kaetud. Prügikastid ajasid üle. 

„Ma ei tea, mida teha!“ kurtis sõbrants. „Mu uus kutt kolis sisse ning tuleb välja, et ta ei tee kodus mitte midagi. Ta tahab aga muudkui kallistada, aga ei vii isegi oma leivataldrikut kraanikausi juurde, selle pesemisest rääkimata. Üritan talle nüüd siis demonstreerida, milline mu maja välja näeks, kui kumbki meist ei koristaks. Seni pole sõnum talle kohale jõudnud. Ühel hetkel pidin tal pidžaama põhimõtteliselt seljast rebima ja pesumasinasse viskama. Nimelt olin sellele ise Nutella-plekid peale teinud, et sõnum kohale jõuaks. Tema arvates aga oli see igati okei.“ 

Hakkasin mõtlema oma eelmise suhte peale. Kodutöid, mida pikkade akrüülist küüntega teha saab, on piiratud hulk. Nõudepesu on probleemne, tolmuimeja toru samuti korralikult hoida ei kannata, raske prügikoti väljaviimist ei tasu mainidagi. Mu eks tegi kõik need asjad ise ära, mina aga katsetasin diivanil uute näomaskidega.

Keset seda mõttehetke astus kööki mu sõbrantsi kutt, pea ümber põhimõtteliselt kärbseparv tiirutamas. Aga olgem ausad, ta näeb niiii kuum välja, et lööks naiste seas laineid ilmselt ka prükkarina! 

Ahjaa, kogu selle aja, kui sõbrants oma kurba staatust kaebas, oli kolmas sõbrants vait. Alles jutuajamise lõpuks julges poetada, et oli leidnud Tinderis kuti, kes oli alustuseks kohe rääkima hakanud, kui osav ta kodutöödes on ning et ta jumaldab muruniitmist. Lahendus olemas: sõbrants võib selle tüübi endale armukeseks võtta!