Ekspert annab nõu: kuidas tõsta laste ja noorte nutiseadmete turvalisust (1)

Eesti mobiilsideoperaatorite andmetel saavad lapsed esimese päris oma telefoni kooli minnes ja järjest sagedamini on selleks mõni odavam nutitelefon. Mida vanemaks laps saab, seda suuremat rolli hakkab nutitelefon tema elus suhtlemiskanalina mängima. Kui väikemate laste mobiilikasutusest on vanematel enamasti päris hea ülevaade, läheb alates teismeeast lapse nutikasutuse kontrollimine järjest keerulisemaks ja lapse enda huvid laiemaks.

Nutitelefonile kulutatava aja piiramine ja lapse tegevuste jälgimine on vajalik, kuid kooliealisele lapsele ekraaniaja täielik keelamine tähendab ühe omaealistega sotsiaalse suhtlemise võimaluse äravõtmist. Seetõttu on järjest rohkemates kodudes lahenduseks selged nutikasutuse reeglid ja nutikasutusega seotud ohtude võimalikult väikeseks viimine, samuti laste õpetamine internetis varitsevatest ohtudest.

1. Vaadake, et seade ise ja olulisemad kontod oleksid turvalise parooliga kaitstud

Vaadake koos lapsega üle, et kõik valitud paroolid ja pin-koodid oleksid sisse lülitatud ja turvalised. Esmane viis turvalisust suurendada on tagada, et seadmel oleks sisse lülitatud ja parooliga kaitstud ekraanilukk. See on vajalik seadme kaotuse või varguse korral, aga eriti teismeliste puhul ka näiteks pahatahtlike sõprade vastu. Donskoi kirjeldab üht ebameeldivat juhtumit: „Minu tutvusringkonnas juhtus hiljuti lugu, kus sõbra telefoni enda kätte saanud teismeline marakratt postitas sõbra telefonist erinevatesse vestlusgruppidesse sõnumeid, mis telefoniomanikku häbistasid. Mõtlematu nali tegi telefoniomanikule palju haiget ja paigutub ilmselt üheks küberkiusamise vormiks.“ Samuti on oluline üle vaadata lapse olulisemate kasutajakontode paroolid ning kus võimalik, võtta kasutusele kaheastmeline autentimine.

"Vaadates ka Eestit puudutavaid suuremaid paroolide lekkeid näeme, kui paljud inimesed vaatavad tänase päevani turvalistele paroolidele läbi sõrmede. Sageli vallivad isegi täiskasvanud omale lihtsasti äraarvatava parooli, näiteks numbrijada 123456 või väga levinud sõnad,“ selgitab Donskoi. 

Ekspert lisab, et ka lastele on vaja rõhutada juba varakult parooliturbe olulisust – tuletada meelde, et paroole ei tohiks paljastada isegi lähedastele sõpradele, kanda rahakotis, seljakotis või telefoniümbrisesse kirjutatuna. Kui paroole on palju või on raskusi nende meeles pidamisega, siis saab salvestada need spetsiaalsetesse rakendustesse.

"Uuemates telefonides on kasulik kasutada biomeetrilisi andmeid – näotuvastust või sõrmejälge. Need andmed on salvestatud telefonikiibile, mistõttu on need turvalised isegi siis, kui telefon on nakatunud viirusega. Seetõttu peetakse seda tüüpi lukke eriti ohutuks,” ütleb Donskoi.

2. Kontrollige seadme sisemisi turva- ja privaatsusseadeid

Sõltumata seadme mudelist on igal nutitelefonil tehases peale pandud turvaseaded, mis aitavad kontrollida, kellel ja millal on juurdepääs telefonikasutaja andmetele. „Telefoni seadetes saate vaadata üle kõige sagedamini kasutatavad rakendused lastele ja kontrollida nende privaatsusseadeid, näiteks juurdepääsu lubamine kaamerale ja mikrofonile, asukohateave või rakendussiseste ostude keelamine. Nii võite olla kindel, et lapsed, kes kogemata või uudishimust telefonis midagi vajutavad, ei tekita tõelist kahju,” selgitab ekspert.

Samuti on kõigil enim levinud mobiiliplatvormidel võimalik aktiveerida topeltautentimise funktsioon, et vanemad saaksid kõik olulisemad uuendused, ostud või protsessid enne nende tegemist kinnitada. „See aitab tagada, et laps ei tõmba telefoni sobimatuid äppe, aga tagab ka kontrolli internetist tehtud ostude üle, et kaardimaksetes ei peituks ootamatuid üllatusi.”

3. Laadige alla ja lülitage sisse erinevad lisaturvalisuse võimalused

Lisaks mobiiliseadme operatsioonisüsteemi sisse ehitatud turvaseadetele saab telefonidesse installida täiendavaid turvalisust suurendavaid äppe, mis võimaldavad vaadata lapse telefoni kasutamise ja veebis surfamise ajaloo aruannet, määrata aja, millal telefon ei tööta või lukustada teatud rakendused. „Nii saavad vanemad seadme kasutamist kontrollida ka siis, kui ise pole läheduses ja olla kindlad, et järeltulijatega on kõik korras,” ütleb Donskoi.

Samuti on kasulik installida telefoni viirusetõrjeprogramm, mis ennetab pahavara, ohtlike linkide, rünnakute või soovimatute kõnede ja sõnumite korral.

4. Selgitage lastele internetiga seotud ohte

Nii laste kui ka täiskasvanute puhul on suurim turvaoht enamasti kasutaja ise. Kuigi laste puhul on näha, et internetist varitsevatest ohtudest räägitakse neile järjest enam ka koolis, siis kipuvad ka elementaarsed teadmised vahel ununema ja vajavad kodus ülerääkimist. Ehkki eelpool toodud tehnoloogiaalased näpunäited aitavad ka passiivselt laste digitaalset turvalisust suurendada, on oluline see kõik koos lapsega ka läbi arutada, et ta mõistaks vajadust ise oma turvalisust suurendada. Kõige olulisem on siiski mobiiliseadme kasutaja soov ohte ennetada ning oskus pettusi varakult ära tunda.