Merylin Nau esimesed manifesteerimised jäävad juba lapsepõlve. „Olin kaheksa-aastane, kui vaatasin emaga koos teatris etendust, milles lõid kaasa ka minuvanused lapsed. Mäletan end mõtlemas, et ühel päeval tahan ka mina teatris näidelda. Kaks aastat hiljem saime oma tantsugrupiga esinema Endla teatri etendusse „Kaval-Ants ja Vanapagan“, kus lõid muu hulgas kaasa ka Jaan Rekkor, Sepo Seeman ja Carmen Mikiver.“ Sel hetkel väike Merylin veel muidugi ei teadnud, et seda, mida ta oma mõttejõuga tegi, nimetatakse manifesteerimiseks.