Lugejakiri

Lugejakiri | Kas algklassilaps ei levita koroonaviirust? (17)

Ohtuleht.ee, 1. märts 2021 11:31
Õppimine.Foto: Alar Truu
Õhtulehe lugeja arvates tuleks järgida eelmisel kevadel kehtestatud piiranguid, mitte üritada ühiskonda viirust eitavate ja vaktsiinivastaste hõigete saatel avatud hoida.

„Kui ööpäevaga lisandub ikka juba pidevalt üle tuhande nakatunu, siis ma ei mõista, miks ei korrata eelmist kevadet, mil kõik kinni pandi,” kirjutab Meeli.

Naise sõnul ollakse piirangutega liiga leebe. „Rääkimata sellest, et oleme piirangutega hiljaks jäänud. Miks lubatakse algklassid kooli? Kas nemad ei levita koroonaviirust? Kas HEV-lapsed ei nakatu ega levita? Oleks siis plaan, et ka nemad jäävad koolis käima koos väiksemates rühmades ja kontakte vähendatakse, aga ei – seda ei ole! Mu enda laps käib algklassis ja ma ei näe mingit probleemi, kui ta oleks ühe kuu kodus. Miks ei kasutata projektõpet, kus mingi ühise projekti abil saaks ained tehtud? Valmigu lapse enda poolt raamat või ajaleht, mis kajastab ta lugusid, emotsioone. See kataks eesti keelt, mida võiks ilmestada pildid. Siia saaks kohe looduse ja kunsti lisada. Matemaatilisi tehteid saaks nad ju teha ka kodus ja Zoomis. Inglise keeles sõnu pähe õppida kodus, teksti lugeda ja esitada videokõnes. Jätkas kõrvale need hinded ja mõtleks tõesti lapse arengule. Ja videotunnid võiks olla lisaks ainele ka sotsiaalseks kohtumiseks – kasvõi klassiõhtuks Zoomis!”

„Ma pigem mõistan, et lõpuklassid vajavad õpet koolis, aga algklasside puhul teha selline draama. Ma küsiks, et milleks? Ja kui tuntakse, et häda ja meeletult on meie õpilaste oskused langenud, siis tehke nädal koolis, nädal e-õppel. Saab koolis vähendada nakatumist. Aga minu last ootab sel nädalal koolis ees senine tunniplaan, kus mitmed ained on koos paralleelklassidega. Kas see on normaalne? Ei ole! Ja ma mõtlen ka õpetajatele, et kui keski õpilastest jääb algklassidest koduõppele, siis pole samuti normaalne, et õpetaja peab olema tunnis ja e-õppel nendega. Pigem vältida seda hübriidõpet. Aga praegu on lahendus poolik. Lapsevanema jaoks isegi olematu,” leiab Meeli.

Ema sõnul võiks riik ja ministeerium olla ka niivõrd palju aus olukorra, vanemate ja laste vastu, et tehakse otsus ette pikemaks ajaks.

„Oli ju näha juba varem, et numbrid niivõrd kiirelt alla ei tule. Miks ei võiks pikemalt ette otsustada? Ongi teada, et ollakse kuu kaugõppel. Ja seda isegi juhul, kui number läheb paremaks. Aga see edasi-tagasi palli ja otsuste loopimine – ebanormaalne. Nüüd pean vanemana ise hakkama koolile ideid andma, kuidas vähendada riske, et kaitsta enda peret, lapse sõpru ja nende peresid, aga ka õpetajaid koolis,” on Meeli tekkinud olukorra üle nördinud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee