Naistelehe kultuuriuudised: vaata närvikõdi tekitavat seriaali või avasta Eesti taluarhitektuuri

VAATA
Põnevust kodust lahkumata

Ajal, mil kinosaalid on taas kinni, tasub avastusretk ette võtta kodumaises veebikanalis Jupiter. Venemaa neljaosaline seriaal «Maja metsaveerel» tõotab parajal määral närvikõdi.

Provintsist pärit Vera palgatakse põetajaks uhkesse majja. Neiu on võlutud luksuslikust elamust ja muidugi luksuslikust töötasust. Peagi aga hakkab ta märkama, et majas toimuvad kummalised asjad ja kõik elanikud varjavad midagi. Tütarlaps ei mõista, kust ilmuvad tema hoolealuse kehale igal ööl uued süstimisjäljed või miks lahkus eelmine põetaja majast dokumentideta. Et Vera on seotud konfidentsiaalsuslepinguga, ei tohi ta küsimusi esitada, välismaailmaga suhelda ega isegi telefoni kasutada. Peagi leitakse järvest noore neiu surnukeha ja kohale tuleb politsei ...

KUULA
Terves kehas terve vaim

Neljapäeval kell 17 peab Tartu linnamuuseumi näituse «Kohustus olla moodne. Kuidas eestlasest linlane sai» publikuprogrammi veebiettekande Madle Uibo, kes on ühtlasi üks näituse kuraatoritest. Kuulajatele räägitakse lähemalt 1920.–1930ndate kehakultuurist ja kodusest võimlemisest. Juttu tuleb ka kehakultuuri tähtsuse tõusust Eesti Vabariigis. Perioodil, mil moodsa aja üheks motoks hakkas kujunema «Terves kehas terve vaim».

Ühtlasi saavad huvilised ülevaate suhtumisest naissporti, lõhe tekkimisest vaimu- ja kehakultuuri pooldajate vahel ning ajast, millal täpsemalt muutusid kodudes menukaks raadiovõimlemise saated.

Osalemine on muuseumipiletiga (5 eurot, sooduspilet 3 eurot) ja vajalik on eelnev registreerumine aadressil [email protected].

LOE

Minevikuradadel

Eesti vabaõhumuuseumi vanemteaduri Heiki Pärdi järjekordset ringkäiku meie taluarhitektuuri ei oota põnevusega üksnes kitsa valdkonna huvilised, vaid lugejad laiemalt. Autor lihtsalt oskab Eestimaa rüppe laiali pillutatud vanadest majadest nii paeluvalt kirjutada. Tema uus teos «Eesti talu. Uuem taluarhitektuur 1850–1950» pakub taas kuhjaga toredaid hetki. Ent kõige nauditavamaks muudavad Pärdi raamatud just fotod. Lugejana polegi vahel vaja teha muud, kui ahmida sisse nende vanade päevapiltide hõngu ja nende põhjal mõistatada: kes olid need peremehed, kes neid maju ehitasid? Mis elanikest ajalookeerises sai? Vahel muudab vanade fotode vaatamine meele ka lõpmata kurvaks, kui taipad, et mõne elamu endisaegset ilu ei saa enam kunagi taastada.