Kultuur

Naistelehe kultuuriuudised: vaata Enn Lillemetsa autorifilmi ja naudi lõbusat teatritükki  

Helina Piip, 26. veebruar 2021 18:00
«Ilmauks on irvakil»Foto: Stuudio Navona
Naistelehe värsked kultuuriuudised pakuvad avastamiseks lugemis-, vaatamis- ja teatrielamust.

LOE

Velskri tütar Aino

«Miniatuurid mälupõhjast»Foto: kirjastus Salv

«Ega meid «eestiaegseid» palju enam alles olegi,» kirjutab Aino Pervik oma mälestuste vihikut sisse juhatades. Nagu pealkirigi ütleb – «Miniatuurid mälupõhjast», nii kerkivad mälukillud lugeja ette pealtnäha juhuslikena. Ent pole seda siiski. Et kirjeldada ajaudust kinnipüütud hetki just nii, nagu Pervik seda teeb, on vaja üht pikka inimiga ja kirjanikusilmi. Ka lugeja justkui näeb seda ammust suve, kui Balti jaama taga ootasid troskad; aega, mil tähistati Palusalu olümpiavõitu või Liina Reiman mängis Estonia laval. Kullakaaluga hetked on Aino isast, kes töötas velskrina, aidates kõiki – vange, metsavendi, sünnitajaid, klaasitehase töölisi, kelle soontesse lõikas klaas. Poeetiline raamat inimestest ja maastikest, keda/mida enam pole.

TEATRISSE

Ajab naerma küll

«Professor sai värske õhu mürgituse»Foto: Teet Malsroos

Vana Baskini teater on mööda Eestimaad tuuritamas Gerda Kordemetsa lavastusega «Professor sai värske õhu mürgituse». Kuigi filmi «Mehed ei nuta» on tuhat korda nähtud, toovad sealt tuttavad stseenid ka laval rõõmsa naeratuse suule. Pealegi on see ikkagi päris uus lugu, mis kasvas välja filmist leitud detailidest. Näiteks liblikavõrk saab omaette kujundiks. Segunevad film ja filmi tegemine. «Lavastuses me tegeleme kahe legendiga ehk siis Sulev Nõmmiku isiku legendi ja filmi «Mehed ei nuta» legendiga,» on rääkinud lavastaja. Ka näitlejate seltskond on võrratu: Ott Sepp, Indrek Taalmaa, Marika Korolev, Kalle Sepp, Ivo Reinok / Juss Haasma, Inga Lunge. Lavastuses kõlab hoogsaid laule, mis pärit ajast, kui film sündis.

KINNO

Lihtne, siiras, köitev

«Ilmauks on irvakil»Foto: Stuudio Navona

Betti Alveri kuulus luulerida «Ilmauks on irvakil» on saanud Enn Lillemetsa autorifilmi pealkirjaks. Näitleja ja kultuuriloolane Lillemets oli Betti Alveri sõber ja tema ande tulihingeline austaja. Ses filmis ongi ta üks põhilisi meenutajaid, tehes seda suure pieteeditundega. Sõna saavad ka Viivi Luik, Eeva Park ja Mats Traat ning lisaks neile loeb luulet veel Saara Nüganen, kes välimuselt noort Bettit meenutab. Eeva Pargi ema Minni Nurme oli Betti sõber ja naised tutvusid, kui seisid järjekorras, et viia vanglasse pakki. Filmi üheks juhtlõngaks kujuneb Betti igatsus traagilise saatusega abikaasa Heiti Talviku järele. Kultuurilooliselt on põnev näha maju, kus nad elasid. Kui sa kinno ei jõua, vaata filmi 27. veebruaril ETV2st.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee