Lugejakiri | Tabasin sugulase otse teolt! (4)

Marleen kohtas veekeskuses enda onu, kes polnud seal aga sugugi oma seaduslikult laulatatud naisega. „Märkasin teda algul eemalt, misjärel oligi esimene mõte, et kirjutan ta naisele sotsiaalmeediasse, et kas teeme ühise õhtusöögi äkki. Mees mul kahtles, kas on ikka sugulased. Nii jätsin kirjutamata. Vähem kui tund aega hiljem seisime vastamisi. Mu onu ärevil nägu reetis kõik, kui tema kõrvale astus võõras naine. Ma olin sõnatu. Mees päästis olukorra ja rääkis viisakusest ilmast ja teeoludest. Jube ebameeldiv oli olla,“ meenutab Marleen.

„Mu onu on minust 14 aastat vanem, aga aru tal peas küll ei näi olevat. Siiani mõtlen, mida edasi peaks tegema. Kas onuga sellest rääkima? Või otse ta perele teatama? Tal on väga tore naine, kellega ma onust isegi enam suhtlen. Käime ka perekondadega koos väljas ja üritustel. Kindel on see, et mina selles mängus osaleda ei taha,“ kirjutab naine.

„Mees ütles, et laseksin sel perel omavahel seda asja ajada. Ma olen kindel, et onu ise ei lähe oma naisele midagi rääkima. Neid võõra naisega meenutades – see ei olnud neil esmakordne käik. Meenuvad ka mingid sündmused, kus onu on pidanud puuduma. Nüüd siis tean, mis põhjuseks on... Ma ei ole piisavalt hea näitleja, et terve oma järgneva elu seda enda hingel kanda. Olen nagu kaasosaline. Ise mõtlen, et äkki onu saaks minuga rääkides aru, et vaikida ta enam ei saa. Olgu naise vastu aus ja rääkigu ära, aga mina tema valet kaitsta ei taha. Annan veel nädala aega. Kui ta ise minuga kontakti ei otsi, siis võtan temaga ise ühendust,“ lubab Marleen, et pikalt ta ei kavatse sellest loost vaikida.