Lähedane tuttav kümne aasta eest surnud Enelin Meiusist: „Ta tahtis end millegipärast alati rahakana näidata.“ (4)

Ullikese ja petise ehk hullu ja geeniuse vahel on väga väike nihe, ütles ju poetess Alver, et kateedrist hullupalati on ainussamm. Meiusi puhul hämmastab see, kui paljud toonased kultuuritegijad tema turjal liugu lasid. Kas neil täna häbi ei ole. Nägid ju, et prouaon ebaadekvaatne, suurusmaania haige, aga ikka vaja. Kõik see kukuklubi seltskond. Need missivõistlused jne,häbi.

Oli mis oli, see on minevik ja inimest pole juba aastaid. Mis krdi uudis see üldse on? Üks lause: Surnutest halba ei räägita!

Oli kena ja usaldav inimene aga edevuses ei adunud raha väärtust ja kulutas süüdimatult!?