Pea mõtetest puhtaks ja maalima!

Kui ma ülikoolis kõrvalainena maalimist õppisin, valisin värve väga ettevaatlikult, sest tuli ju luua kunstiliselt ilus pilt. 

Kodus maaliteraapiat tehes pole tulemus tähtis. Mida tunne tahab, seda paberile kannan. See, mis peitub hinges, on vaja vabalt ja julgelt välja tuua, las kõik voolab välja värvide mänguga! Lähen pildi sisse ja pilt tuleb minu sisse. Vahel maalin lausa näpuga. 

Pärast on kerge tunne. 

Valge paberi hirmust võitu

Kuidas maaliteraapia käib, seda näeb Youtube’i pandud videotest isegi juhul, kui inglise keelest aru ei saa.

Võib ka maaliteraapia tundi kohale minna. Räpina metsade vahel pesitsev kunstnik Monica del Norte (50) hakkas oma stuudios maaliteraapiat õpetama juba siis, kui elas veel Hispaanias. Eestiski teeb ta seda iga päev – nii enda jaoks kui ka grupitunde andes. Õpetab niisiis seda, mida ise teeb.

Kõigepealt teeb Monica tunnis osalejatega ära väikese eeltöö, et igaüks saaks käsile võtta teema, mis temas frustratsiooni tekitab. „Endast saab välja maalida nii leina kui ka hirmu. Mõnel inimesel on vaja keskenduda millelegi muule kui valu tundmisele. Jalgades on valu, aga kätega saab midagi enda heaks teha,“ tõdeb kogenud kunstnik. 

Üksnes motoorset rahutust on Monica kogemuse järgi raske välja maalida. Rahutust saab maandada, kui enne maalimist teha midagi füüsilist, näiteks jalutada looduses või sõita jalgrattaga.

Monica sõnab, et esialgu võib inimesel olla hirm valge paberi ees. „Minul seda ei ole, sest tean, et lõuend pole kunagi puhas valge. Teen oma lõuendid ise. Kui olen pulgad kokku peksnud ja kanga peale venitanud, siis on seal juba midagi ees – valguse-varju mäng, võib-olla ideegi peidus. Nii saabki valge paberi hirmust kohe üle.“

Järgmine faas valge paberi hirmudega toime tulekuks on kanda lõuendile krunt. „Minu baastoon on ooker, millelt annab edasi minna nii külma kui ka sooja värvigamma poole.“

Kui maalida, pole vaja mõelda tulemuse peale. Lihtsalt hakkad tegema. Võid maalida vaikuses, võid seda teha meeldiva muusika saatel. „Oluline, et te oma tegevust kellegagi ei võrdleks, sest igaüks on unikaalne ja igaühe looming eriline.“

Asi peab olema läbinisti aus, soovitab kunstnik. „Üks variant on see, et teed oma aju mõtetest täiesti tühjaks. Leiad endas jumaliku sädeme, vaatad sädemele ausalt otsa. Mis spontaanselt tuleb, selle paberile ka lood.“  

Teine variant on otsida seda, mis seespool peidus. „Maalides kaevub see kergesti välja,“ julgustab Monica.

Monica eelistab akrüülvärve, mida on kunstipoodides laias valikus ja mis sobivad nii lõuendile kui ka paberile. „Akrüül on veebaasil värv, katab ja kinnitub hästi. Pintsli laiusega saab reguleerida töö kiirust. Kuivab samuti kiiresti.“

Guašš ja vesivärv seevastu ei jää veekindlad. „Kui hakkad midagi peale maalima, lähevad värvid jooksu. Akrüülvärvi paned paika ja võid olla kindel, et sealt kohalt see jalga ei lase. Saad kohe uue kihi peale kanda. See on tehniliselt vabastav.“

Monica juhib tähelepanu, et suure lõuendi võib ette võtta ka mitmekesi. „Igaüks võib maalida viis minutit üht serva ja seejärel võib edasi liikuda. Niimoodi õpitakse nägema teise eripärasid ja temaga arvestama.“

Meetodit võib kasutada kodus koos pereliikmetega, ka tööl või koolis. „See soodustab usaldust ja koostööd. Arenevad kannatlikkus, sisemine vaatlus, mõtlus ja julgus õppida.“

Kõblas maha ja rauda taguma!

Ajapiiranguid maaliteraapiaga tegelemiseks pole. „Inimesed on erinevad, päevad on erinevad. Saate luua ajalise raami, kui otsustate, et maalite näiteks terve päeva. Kui tekib tunne, et tahate vahepeal puhata, käige looduses jalutamas, kuulake muusikat.“

Monica käib näiteks metsas või teeb aiatöid. „Maali, mis käsil, kannan vaimusilmas kaasas ja töötan temaga kogu aeg. Kui idee tuleb, on kanal lahti läinud! Viskan kõpla maha, jooksen galeriisse ja hakkan rauda taguma.“

Maaliteraapia võib ka ängi tekitada – juhul, kui inimene on lootnud töö tulemusena ilusat maali saada. „See soga, mis oli hinges, on ju nüüd lõuendil. Alles pilti vaadates saad aru, mis su sees oli. Vabanenud negatiivsed emotsioonid ei pruugi üldse meeldida.“

Monica soovitusel pole sel juhul vaja muud, kui must auk korraks silma alt ära saada,  näiteks tõsta maal näoga seina poole. „Tasub juua tass kohvi ja veerand tunni pärast uuesti vaadata.“

Seejärel võib pilti ümber telje pöörata – nii näeb paremini kompositsioonilist tasakaalu. Negatiivse saab muuta positiivseks, kui pilt ilusamaks üle maalida. Seda annab ju alati teha! „Maali saab muudkui parandada ja parandada – lisada väikeseid nüansse, muuta mõnda kohta.“

Mõni pilt aga ei saagi kunagi lõplikult valmis. 

Värvide tähendused

Monica Del Norte, kunstnik

Maalida on vaja südame järgi, seestpoolt väljapoole luues. Värvid meie ümber on kombinatsioonis, aga kui tunnete vajadust mõnda neist rõhutada, võib see olla peegeldus sisemaailmast.   

Valge. Ülim puhtus, siirus ja turvalisus, millele saab luua uusi värve.

Titeroosa. Võtke mind sellisena, nagu ma olen ja armastage mind!

Magentaroosa. Minu energia on minu oma, kaitsen seda teiste surve eest.

Lipupunane. Revolutsioon või ühiskondlik väljund, et on vaja võidelda millegi eest.

Tume vaarikapunane. Kuninglik sügava tarkuse värv, mida kandes mõjute koosolekul autoriteetselt, aga suures annuses kurnab see ennast ja teisi.

Kollane. Suhtluse ja kiiruse värv. Kollase vajadust tunnetate, kui suhtluskanalid on kinni.

Leheroheline. Vanast lahti laskmise värv, mis viib ära kõrgematesse sfääridesse. Vähesel määral mõjub värske ja kergena.

Tume kuuseroheline. Pisut depressiivne, aga tänuväärne taust erksatele värvidele, näiteks tuues jõuliselt esile punase.

Helesinine. Kerge ja turvaline vastuhakk stagnatsioonile. Võib tekitada keskendumisraskusi.

Türkiissinine. Inspiratsioon, tugevdab närvikava.

Sügav tumesinine. Ööhirmud, teadmatus, ebakindlus.

Lavendlililla. Üdini daamilik, kõrgesti sündinud naise värv.

Pruun. Fantaasialend on viinud teid ei tea kuhu ja vajate turvalist maandumist. Tuleb osata piiri pidada.

Must. Leinavärv, millega tuleb end maalides tagasi hoida.