Foto: Terttu Jazepov
Kultuur
20. veebruar 2021, 09:00

LUGEMISSOOVITUS | Mida sa teeksid, kui avastaksid pärast paari päeva koju naastes, et keegi teine kolib sinna parasjagu sisse?

Loodetavasti ei pea keegi meist kogema elus seda, et läheme paariks päevast kodust ära ning kui tagasi jõuame, kolivad sinna sisse juba uued inimesed, kes väidavad, et on selle maja mõned päevad tagasi ostnud.

Täpselt nii juhtub aga „Meie maja“ (Pegasus, 2020) peaosalise Fionaga. Fiona suhted abikaasa Bramiga on jahedad, ent nad on loonud laste nimel rutiini, kuidas oma suures ja aja jooksul tublilt väärtust kasvatanud majas aega jaotavad. Kui Fiona aga ühel päeval oma uue kallimaga lühikeselt puhkuselt naaseb, leiab ta eest tühja maja, mida täidetakse juba uute omanike mööbliga. Alguse saab täiesti segane ja pöörane virvarr, mille peale läheks silme eest mustaks ka tugevama närvikavaga inimesel.

Kõik saab alguse, kui Bram – kellel on probleeme truudusetuse, alkoholi ja liiklusraevuga – põhjustab üliraske avarii, sest ta ei suuda oma ego alla suruda ja tahab möödasõitu teha. Kuna tal puudub tol hetkel kehtiv sõiduõigus, otsustab ta sündmuskohalt põgeneda. Seda, mis teda aga pärast õnnetust ees ootab, ei oska ta oma halvimaski unenäos näha. Ka selles, et tema abikaasa avastab koju jõudes, et nende kodu kuulub nüüd kellelegi teisele, on Bramil oma osa mängida. Mis põhjustel ja kuidas see täpselt selleni jõudis, selgub juba raamatust.

Olen viimastel aastatel lugenud eelkõige enesearengu-teemalisi raamatuid ja pean tunnistama, et seda teost kätte võttes oli mul natukene hirm, et mul hakkab ilukirjanduslikku teost lugedes kiirelt igav (kuigi mu lemmikraamatud on „Sina“, „Kadunud“, „Tüdruk rongis“, Naine kajutist nr 10“, „Vaikiv patsient“ jne). Hirm osutus asjatuks – kui ma pühapäeval otsustasin, et loen hommikukohvi kõrvale paarkümmend lehekülge, ei osanud ma aimatagi, et seitse tundi hiljem on mul raamat juba läbi, sest seda on lihtsalt võimatu käest panna. Lugu võtab iga leheküljega järjest ootamatumaid pöördeid ja hoiab pinget kuni viimase reani, seega oleks paslik teha hoiatus: ära loe seda raamatut, kui oled valmis magama minema!