Lugejakiri | Üllatunud elanikud: majja kolis mustanahaline perekond (37)

„Minu pere elab samas püstakus uute elanikega, mistõttu sattusin mina mammide ja vähereisinud elanike ees selleks, kes võiks teada igat vastust nende küsimustele. Küll uuriti, et kas nad on vaiksed või pidutsevad. Millist usku nad järgivad, mida söövad. Kas kardavad külma või on juba aastaid Eestis elanud? Miks nad üldse meie majja kolisid? Kas korter on üüritud või ostetud jne. Palju peres lapsi, kas on pagulased? Hakkas juba endale pinda käima,“ selgitab naine.

Maris tunnistab, et temalgi oli alguses põnev, sest teistsugune tõmbab ju tähelepanu. „Aga aknalt luurama ja naabritele küsimusi esitama ma ei läinud ju ometigi. Juhuste tõttu sattusin ma uue pereemaga keldris vastamisi, misjärel mõned laused vahetasime. Ega sisulist midagi teada ei saanud, aga tundus sõbralik olevat. Nii olen ka hilisematele küsijatele öelnud. Eelmisel nädalal nägin töölt tulles, et kohmitses ühe meie maja mammiga prügikasti juures. Selgus, et aitas tädikesel lumist prügikasti sulgeda. Ei olnudki vale see esmamulje, mis mullegi jäi. Ma loodan, et teised majaelanikud võtavad ka selle pere sõbralikult vastu nüüd. Jõuludest senini ei ole mingit põhjust neile viltu vaadata. Kui huvi nahavärvi vastu kaob, siis ollakse ehk inimeste sisemusele rohkem avatud,“ loodab Maris, et majarahvas leebub ja liigne uudishimu kaob.