„Ütlesin pühapäeval Raimole, et ma ei taha enam temaga koos olla. Esmaspäeval saatsin talle siis väikese sõnumi, et kui tal on väga valus ja ta tahab rääkida, siis võib ta tulla minu poole õlut jooma. Millegipärast ta ei tahtnud tulla, ehkki oleme bestikad ning enne rääkis ta alati kõik oma tunded ja raskused minuga läbi,“ jutustas mulle Merit.
„Oot,“ segasin vahele. „See tähendab, sa tahad, et su eks päev pärast sinust lahkuminukut sinuga kokku saaks, et võiks kiruda, mis olid sinu kõige halvemad küljed, või kas ta peaks üritama sind tagasi võita?“
Teine sõbrants aga sekkus: „No kui mina oma kutist lahku läksin, siis istusime küll mitu õhtut veiniga diivanil ja analüüsisime, mida võiks järgmiseks korraks õppida. Meie suhe parimate sõpradena ju ei muutu, eks?“
„Okei, kas tegite riskianalüüsi ja Powerpointi ka, et kaalukamaid järeldusi illustreerida ja teistele kommenteerimiseks saata?“ uurisin. Tibid ei saanud aru, kas räägin tõsiselt või mitte. Hmh, peab vist uued sõbrantsid otsima.
Ahjaa, mu mehele on pähe löönud kaalulangetuspalavik. Mõnel päeval sööb ta lihtsalt saiakese hommikusöögiks ja kõik. Ning siis ei saa aru, kuidas ma kana ja mereande sisse vuhin, ning endiselt, oleme ausad, super välja näen. Kas peaksin talle oma saladuste laeka avama ja selgitama, et terve kana on ilmselt parem valik kui üks saiake või sõõrik?
Kommentaarid (0)