Eneseareng

Kümme viisi, kuidas end rohkem armastada 

Toimetas Terttu Jazepov, 11. jaanuar 2021 18:00
Foto: Unsplash
Me kõik teame, et peaksime endaga rahul olema ning enesearmastust õppima ja praktiseerima. Kuid maailmas, kus naiste välimusele pööratakse väga palju tähelepanu, ei ole see nii lihtne. The Everygirl jagab kümme soovitust, kuidas ennast rohkem armastama hakata.

Õpi ennast tundma

Samal teemal

Sa oled küll enda kehas olnud alates hetkest, kui siia ilma sündisid, aga kui hästi sa ennast ikkagi tead? Kas sa tead, mis sind õnnelikuks teeb ja mida sa elult ootad? Ennast on võimatu armastada, kui sa ei tea, kes sa oled. Võta aega ja mõtle, millesse sa usud, mida väärtustad ja mis on sinu tugevused. Enda tundma õppimine tähendab ka, et sa oled endaga aus – ebakindlused võivad põhjustada illusioone ja enesepetmist.

Räägi endaga kui lapsega

Meie sees käib pidev dialoog, mis kas aitab meie enesearmastusele kaasa või hoopis takistab seda. Michael Singer kirjutab oma teoses „Köidikuist vabanenud hing“: „Tõeliseks kasvamiseks on oluline taibata, et sa ei ole hääl sinu peas, vaid sina oled see, kes seda kuuleb.“ Teisisõnu – see, kuidas sa mõtled, endaga räägid ja maailma näed, ei ole tingimata see, kes sina oled. Sa saad muuta seda, millisena sa end näed, kui sa muudad oma sisemist häält.

Et endaga lahkem olla ja end paremini tunda, proovi rääkida endaga nagu lapsega. Tihti anname endale rohkem andeks ja oleme armastavamad siis, kui näeme end lapsena, mitte täiskasvanuna.

Andesta endale

Enesearmastuse tüüpiliseks tagasilöögiks on kinni hoidmine asjadest, mida oleme minevikus teinud. Võib-olla oli tegu piinliku momendiga, mis kummitab sind siiani. Vahest oli see tõsine viga, millest lased end siiani häirida. Kui sa petsid kedagi, sind vallandati või suudad meenutada iga piinlikku momenti ajast, mil sa olid laps, võid sa tunda, et ei ole armastust väärt.

Selle asemel mõtle, kuidas sa oled pärast neid olukordi muutunud. Mõista, kuidas halvad hetked on sind muutnud tugevamaks, lahkemaks ja paremaks. Ilma halva suhteta poleks sa praegu paremas (või ei teaks, millist suhet sa tahad) ning ilma vallandamiseta poleks sa võib-olla leidnud uut kirge, kuhu sa tänaseks jõudnud oled. Kokkuvõttes – näe end kui kasvavat ja arenevat inimest, mitte oma vigade kogumit.

Foto: Unsplash

Kohtle end nii nagu neid, keda armastad

See kõlab küll klišeena, kuid tähtsaim suhe sinu elus on see, mis on sul endaga. Nii et miks mitte hellitada end nii nagu oma parimat sõpra, ema või kallimat? Tee nimekiri viisidest, kuidas sa kohtled inimesi, keda armastad. Kas sa kirjutad neile, et uurida, kuidas neil läheb? Kas sa üllatad neid, teed komplimente või soovid neile head ööd, kui magama lähed? Nii, kuidas sa kohtled endale kalleid inimesi, peaksid sa kohtlema ka ennast – tee endale komplimente; küsi endalt, kas kõik on korras; poputa end või vaata enne magamaminekut peeglisse ja soovi endale head ööd. Kuigi see võib alguses veider tunduda, ei ole enesearmastus teiste armastamisest kuidagi erinev.

Ütle „ei“, kui sa nii tunned

Piirid annavad teistele mõista, et sa ootad neilt austust, kuid ka seda, et sa väärid austust. Kui sa ütled „ei“ asjadele, mille puhul sa tunned, ei taha neid teha, tähendab see, et asetad enda vajadused teiste omadest ettepoole. Võib-olla tahab kolleeg sinu abi, kui sa oled juba täiesti läbi või vajab naaber teenet, kui sa oled rampväsinud. Iga kord, kui sa ütled „jah“, aga mõtled „ei“, asetad sa teiste vajadused enda omadest kõrgemale, mis tähendab, et sa ei ole enda jaoks prioriteet. Tõeline „jah“ tekitab sinus hea tunde, ilma et peaksid muretsema või kahtlema, kas see oli õige asi, mida öelda. Ütle „jah“, kui sa nii tunned, ja ütle „ei“, kui sa nii tunned.

Pööra tähelepanu toitumisele

See, mida sa sööd, peaks näitama armastust enda vastu. Kindlasti tead väljendit „Sa oled see, mida sööd.“ See on mõnes mõttes tõsi – toit on kui info, mis ütleb su kehale, mida teha. Olulised pole head toidud, mida sa peaksid sööma, ega halvad toidud, mida peaksid vältima; oluline on armastada oma keha piisavalt, et pakkuda talle seda, mis tekitab temas hea tunde. Lõppude lõpuks on tervis parim kingitus, mille saad iseendale teha. Ka nauding on oluline, nii et söö ilma süütundeta ka toite, mida sa armastad.

...ja see tähendab ka toitu väljaspool taldrikut

Täpselt nagu keha tunneb end pärast rämpstoidu söömist halvasti, tunneb ka aju end pärast rämpsu tarbimist halvasti. Sarjad, mida sa vaatad; podcast’id, mida sa kuulad; ja raamatud, mida sa loed toidavad sind täpselt samamoodi nagu kikerherned või spinat. Tee kindlaks, et valid kõige toitvamad variandid – lõpeta sarjade vaatamine, mis tunduvad aja raiskamisena ja loe raamatuid, mis sind inspireerivad. PS! See käib ka Instagrami kohta – pane pausile või eemalda nimekirjast inimesed, kelle jälgimine tekitab sinus halva tunde.

Foto: Unsplash

Mängi rohkem

Millal oli viimane kord, kui sa tegid midagi lihtsalt seetõttu, et see oli lõbus? Kuidas sa veedad üksi oma vaba aega, kui sa ei vaata parasjagu Netflixi? Kui sul on keeruline (või suisa võimatu) vastata, on sinu stressirohke täiskasvanuelu muutunud tähtsamaks kui lõbutsemine. Enesearmastuse puudumine või pidev enesekriitika võivad tekkida sellest, et sa võtad elu liiga tõsiselt. Tekita oma ellu regulaarne „mänguaeg“ tantsides, maalides või minnes batuudikeskusesse või põgenemistuppa.

Inimesed arvavad tihti, et kui nad kaalust alla võtavad, suurepärase töökoha saavad või tõelise armastuse leiavad, tunnevad nad end päriselt õnnelikuna. Kuid enesearmastus pole teistest teguritest sõltuv, see on oskus, mille saad selgeks ainult pideva praktiseerimisega. Ja kuidas sa seda praktiseerid? Sa pead kinni endale antud lubadustest. Enesekindlus tähendab, et sa usaldad end – kui sa ütled, et teed midagi, siis sa ka teed seda. See tähendab, et restoranist tellimise asemel teed ise kodus süüa, ärkad hommikul varem, et trenni teha ega lähe oma eksi juurde tagasi. Pea meeles, et endale antud lubadustest kinnipidamine on väärt rohkemat kui lihtsalt millegi saavutamine – sa muutud enesekindlamaks ja hakkad end rohkem usaldama, mis kandub omakorda üle enesearmastusse.

Muutu rohkem iseendaks

Me veedame suure osa oma elust end teistele tõestades, sissesulandudes ja üritades olla aktsepteeritud. Nii kipume aga unustama, et peame iseend esikohale tõstma. Paljudel meist on endiselt arusaam, et kui teised meid armastavad, armastame me iseennast, nii et püüame igasse seltskonda sobituda või kõikidelt heakskiitu saada. Tegelikkuses armastame end aga siis, kui meie teod ühilduvad meie tõelise loomusega.

Tee nimekiri asjadest, mis sulle meeldivad, milles oled hea ja mis on sinu kireks. Siis hakka neid veel enam praktiseerima. Ära püüa olla see, kes sa tegelikult ei ole. Iga eesmärk peaks toetama seda, et saaksid muutuda rohkem selleks inimeseks, kes sa päriselt oled.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee