Lugejakiri | Keskealine naine: unistan veel kahest lapsest, aga kas ma saaksin sellega hakkama?

„Mees on minust mõned aastad vanem. Meil on üks teismeline praegu kah kodus kasvamas, aga tundub paras aeg jälle see teekond ette võtta. Abikaasa on minu soovi ja laste osas neutraalne. Aga ise muretsen enda vanuse ja tervise pärast. Ja kas ma saaks selle kõigega hakkama? Tean teisigi, kes keskeas uuesti emaks saanud, aga juba rasestumine tundub palju keerulisem,“ selgitab Maris oma hirme.

„Oleme viimased aastad mehega loobunud kaitsevahenditest, aga tulemust ei ole. Olgem ausad – ega enam ei jaksa ka niivõrd sageli seksida. Mõni nädal on tunne, et me ei näegi teineteist. Kas pannagi kirja graafik, mille järgi me ühise eesmärgi nimel voodis asjatame? See tundub kuidagi kuiv ja vastumeelne. Samas on meie graafikud väga erinevad tööl. Siis veel kodu, laps, loomad ja muud veelgi rutiinsemad tegevused,“ tunnistab naine.

„Väga tahaks kuulda julgustavaid lugusid naistest, kes on minuga sarnase teekonna ette võtnud. Senised lood julgustasid ka mind kirjutama, et motiveerida teisi, kuid ka saada ise julgust juurde. Kui oma soovi kirja panin, siis tundsin end juba natuke enesekindlama ja lootusrikkamana,“ avaldab ta.

„Lisaks rasestumisele on muresid ju teisi kah. Ikka mõtlen, kuidas mu keha ja vaim sellega hakkama saavad. Unetud ööd ja kõik see muu. Aga mingi soojus ja elevus tuleb minusse, kui unistusest mõtlen,“ loodab Maris, et järgmisel aastal muutub unistus jõuludeks ka tõelisuseks.