Lugejakiri | Miks lapsed loevad koolis samu raamatuid, mida ka nende vanemad omal ajal? (8)

„Minu arust peaks möödas olema ajad, kus õpetaja andis tervele klassile kohustuslikuks lugemiseks ainult ühe raamatu. Ja seegi pärit õpilase vanemate lapsepõlvest,“ kurdab Laura, et tema last üldse ei köitnud näiteks Karlsson.

„Sipsik talle meeldis, aga seda ka vist natuke tänu filmile. Samas on poodides ju väga palju uusi raamatuid, mis tänapäeval lapsi ja noori enam kõnetavad. Miks neid ei või lugeda? Kui tõesti on mingi teos, millest elus üle ega ümber ei saa, siis olgu ta nimekirjas, aga mingi valik võiks ikka jääda ja olla. Lugemishuvi ei teki ega kasva kohustusest, vaid ikka põnevatest lugudest ja teemadest, mis last puudutavad. Meie kodus loevad peres kõik – vanavanematest rääkimata. Ka riiulitel on erinevaid teoseid elutoas ja lapse enda toas. Ja ta on leidnud endale autori, kes teda kõnetab. Koolis antavad teosed teda ei puuduta, vaid tekitavad trotsi. Mida saan talle öelda, et miks ta seda lugema peab? Ma ise ei leia, et peaks. Ja miks kõik sama teost loevad? Neid raamatukogust saada on juba keeruline ja tekitab stressi ka vanematele,“ kirjeldab Laura.

Ema sõnul võiks iga laps ise teose valida, et seda siis hiljem klassis tutvustada.

„Nii saaksid teised esitada küsimusi ja kõik lapsed tutvuksid erinevate raamatutega. Kui kõik loevad aga üht ja tehakse test – mida lapsed sellest õpivad? Raamatut lugedes peaks tekkima võimalus arutleda, rääkida, avadlada oma arvamust ja põhjendada. Mida annab mu lapsele tulevikus see, et lapse mäletab peategelase lemmiktoitu või riietust?! Ja sisuliselt eluga ei oska mingit seost luua... Soovituste vastu ei oleks mul vanemana midagi, aga valida võiksid saada lapsed koos vanematega. Kasvõi mõnegi raamatu,“ leiab Laura ja avaldab, et üks taoline kohustus ootab tema lapsi jõuluvaheajal ees.