Tutvusin ideaalse tulevase abikaasaga. Miks ma temasse ei armu?

Saad tuttavaks inimesega, kellel on kõik need omadused, mida partnerilt ootad, kellest saaks sulle toetav ja armastav kaasa, aga ei suuda temasse kuidagi armuda. Kas püsiv ja õnnelik suhe on võimalik ka ilma armumise faasita või tuleb jääda ootama siiski inimest, kes kohe liblikad kõhus lendlema paneb?

„Ma olen täitsa õnnetu. Sain ühel töölähetusel tuttavaks nii normaalse mehega, täiesti uskumatu siin tänapäeva Eestis – laia silmaringiga, hea huumorisoonega. Sportlik, saab väga hästi läbi lastega ja lisaks veel kõrgel ametikohal. Ma tunnen iga kord, kui kohtume, kui armunud ta minusse on, kuidas ta minust hoolib. Aga millegipärast mina ei suuda kuidagi temasse armuda. Varem või hiljem muutub meie suhe ju füüsiliseks ja see mõte tekitab lausa hirmu. Mida küll teha? Kas hüpata sellesse suhtesse lootuses, et küll kiindumus tasapisi tekib? Või see ei tekigi, oleksin pidanud kohe armuma? Mida oodata sellisest suhtest – kas sellest saab minu jaoks üks pikk, vaevaline, ainult kohustustest koosnev rutiinne elu?“ muretseb ühes väikelinnas elav Mari (38).

See, millisesse inimesse me armume või ei armu, sõltub paljudest asjaoludest. „Ühte ja ainukest, kõigile sobivat soovitust polegi. Uue inimesega lähemalt tutvumiseks tuleks võtta aega,“ arvab paariterapeut Suvi Kiuas ajalehes Ilta Sanomat. „Rääkige teineteisega, süvenege teineteisesse. Tänapäeva kiire elutempo juures tutvutakse pealiskaudselt, pettutakse ja hüpatakse juba järgmisse suhtesse. Aga teisele inimesele tuleks anda aega. Armumine võib toimuda ühtäkki, nagu välk selgest taevast, teinekord aga kiinduvad inimesed teineteisesse alles isegi kuni paarikümneaastase tutvuse järel,“ ütleb Kiuas.