LUGEMISSOOVITUS | „Üks teise järel“ – suusareis Alpidesse, kust keegi ei tule tagasi endisena

„Üks teise järel“ (Helios, 2020) viib su luksuslikku rustikaalsesse suusamajja kõrgel Prantsuse Alpides, kus majast avaneb hingemattev vaade, kokk ja majapidajanna osutavad täisteenindust, õdus kaminatuli annab sooja ja kaaslased pakuvad seltsi. Aga...

Kui Londoni trendika idufirma Snoopi omanikud korraldavad tiimile nädalase suusareisi, algab see nagu tavaline firmapuhkus, kus PowerPointi esitlused ja strateegiakoosolekud vahelduvad kohustusliku lustimisega suusanõlvadel. Ainult et lustimisest on asi kaugel. Niipea kui üks Snoopi aktsionäridest tuleb lagedale vastuolulise väljaostuettepanekuga, hakkavad pinged kuhjuma ning suusamäelt see aktsionär enam tagasi ei tule. Nagu muret ja ärevust oleks veel vähe, tabab seltskonda laviin, mis pühib minema nii poole majast kui pillub suusarajad üle kiviklibuga, lisaks jäine õhk, mis majja sisse pressib, kuni kaob ka elekter... 

Hävitav laviin lõikab seltskonna ära igasugusest kontaktivõimalusest välismaailmaga, levi kaob, telefonid tühjenevad ning keegi ei julge enam mitte kedagi usaldada. Paanika kasvab, kui üks snooperitest surnult oma toast leitakse, kohvis hõljumas imelik pulber. Keegi on ka tema arvuti põrandale puruks visanud, aga kes ja miks? Mis toimub? Keegi ei saa enam midagi aru, kuni hommikul leitakse lämbunult teinegi ohver...

Tunnid mööduvad, maja muutub aina külmemaks ja külmemaks, omavahelised suhted rebenevad veelgi, aga abi ega päästjaid ei paista kuskilt... Kas tõde tuleb päevavalgele ja kui, siis kuidas ja millal...? 

Kui millegi üle nuriseda, siis mind pisut häiris, et ma ei leidnud sellest loost enda jaoks sügavamat mõtet. Aga see on paljuski ju kinni lugejas, mitte raamatus. Ja oh kuidas ma tahaks Alpides suusatada! See on unistus, mis ei ole veel täitunud, aga küll täitub, loodetavasti mitte koos laviiniga. Tõeliselt kaasahaarav põnevik, mille tõttu jäi mul jälle nii mõnigi öö lühemaks kui see oleks pidanud!